Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. Dadaism Dada kujuneb välja I MS käigus paralleelselt kahes linnas: Zürichis (Sveits) ja New Yorgis. Levib 1916-1924.Absoluutset vabadust taotlev vool, igaüksteeb mida tahab.Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd. Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks. Sürrealism (ülirealism). 1924.a. ilmub sürrealistide manifest A. Bretonilt:Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis väljendab mõtte tõelisi käike ilma mõistuse kontrollita, arvestamata religioosseid, eetilisi, esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S. Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks
Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust
Usaldamatus tekkis peamiselt vanuste erinevuse tõttu. Kuna noormees oli aastaid noorem, siis uskus ta, et on võimatu, kui säärane elegantne ja väga hea väljanägemisega vanem naisterahavas armastab temasugust noort meest. Peamised probleemid romaanis on tekkinud armastajate vanusevahe tõttu. Võib-olla oli mõte vanusevahest neil peas kinni? "...kümne aasta pärast muutub nende suhe naeruväärseks, kahekümnepärast absurdiks". Kuigi siis, kui Joonas ja Irma kahekesi koos olid, siis harva oli märgata nende vanuselist erinevust, sest vahel suutis ka Irma käituda lapsikult. Juhul kui Joonas ja Irma sattusid ühte suuremasse seltskonda, siis oli tavaline, kui keegi tegi mõne salvava komentaari nagu ,,arvasin, et oled oma salapoja lastekodust ära toonud", ,,vist oli vilets valgus...tehes sind vanemaks ja Joonast nooremaks," kuigi suutis Irma alati positiivse suhtumisega vestlusest välja tulla.
Enesetapp on absurdi lõpetamine. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Inimene ongi oma harjumuste ori. Raske lõpetada juba alustatut. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on mõttetu, et maailm on täis absurdi. d. Tõde on absurdne, sest on faktid ja teooria. Teooria seletab ilma tõestamata ja faktid räägivad tõsiasjadest ilma õpetamata. e. Camus loeb absurdiks ka vastuhakku homse suhtes. Inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel. Mingil hetkel aga mõistetakse, et inimene kuulub ajale. Hirmus, mis teda valdab, tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. Kogu oma olemusega oleks pidanud homsele vastu võitlema. f. Võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame justkui jälle võõra, keda mingi aja eest armastasime, ja võime isegi taas ihaldama hakata. g
Mida peaks tegema kirik? Vaid küsib: mida suudan mina teha? Tema puhul üksikisik on väga aktuaalne. Tõde ongi üksikisikus. Rahvahulk on ebatõde, sest see teeb üksikisiku vastutustundetuks. (kambas asju lihtsam teha, sigadusi nt). Ta on subjektivist, kes kaitseb üksikisiku ainulaadsust. Ehtsat filosoofiat kirjutataksegi mina vormis. Tõeline filosoofia on isiklik filosoofia. Ta toob surma sisse, sest surm on mingis mõttes see, mis kogu elu muudab absurdiks. See annabki elule mõtte, kui ma leian selle, mille nimel olen nõus surema. Inimese elus ei piisa ainult objektiivsetest ja teaduslikest tõdedest, sest teaduslikul seletusel maailma kohta puudub sisu. Teadus ei anna sügavamat teavet selle kohta, kes inimene on. Seda saame ainult ise tunda, kes oleme. Inimene on alati enamat kui olend, keda saab väliselt vaadata ja kirjeldada. Hegeli abstraktne filosoofia ei suuda vastata tõelistele küsimustele.
Siseruumide põrandad üllatasid ebatasase lainjalt lookleva pinnaga, mida ilmestasid keraamilistest plaatidest rajad. Hundertwasseri arvates on ebatasasel põrandal hea kõndida, sest see on kui muusika jalgadele, mis annab tagasi inimliku tasakaalu. Tõepoolest mõjus lainjal põrandal kulgemine positiivselt ja ergutavalt. (http://www.hundertwasser.at/english/geschichte.htm ) KunstHausWieni roll Hundertwasseri arvates on joonlaua ja sirge joone kasutamine kuritegu. Ta pidas seda kaoseks ja absurdiks. KunstHausWieni ülesanne on saavutada alljärgnevad eesmärgid: Kunst peab kohtuma inimese ja looduse tempoga. Kunst peab austama loodust ja loodusseadusi. Kunst peab lugupidama inimese inspiratsioonist. Kunst peab olema sild looduse, loovuse ja inimese loovuse vahel. Kunst peab tagasi saama oma universaalse funktsiooni ja mitte olema moekas äri.
Reaalsuse ilmingud on selle plaani osa (riigitüübid, kunst, teadus, sõjad, inimese iseloom). Matrix. Igaühel on oma koodijupp, mis selle osa. Filosoofia ülesanne on välja selgitada, mis on see plaan, mida reaalsus järgib. Loogika tugineb arusaamal, et kuna kogu filosoofia tugineb mõistusele, siis maailm tugineb mõistusele, järelikult on kõik maailma ajaloo sündmused mõistuslikud, neid on võimalik lahti seletada. Ka sõjad on seega mõistuslikud. See, mida meie hetkes peame absurdiks, on tegelikult osa maailma arenguvalust. Suund on selge, mõistus järjest enam pääseb võimule. Mõistus pole lihtsalt inimmõistus, vaid Mõistus suure algustähega. See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast
Röövraiete avastamiseks Peruus Amazonase dzungli kohal lennanud keskkonnakaitsjad nägid jõekaldal palmionne ja 21 inimest, kes teadlaste arvates on muu maailmaga kontakti vältiva Mascho Piro hõimu esindajad. Pärismaalasi nähti piirkonnas, mille üle keskkonnakaitsjad, Peruu valitsus, metsatöösturid ja naftaettevõtted senini vägikaigast on vedanud, vahendas The Guardian. Riikliku naftaettevõtte Perupetro president nimetas jutte dzunglis elavatest eraklikest pärismaalastest absurdiks. Sarnaseid palmionne nähti samas piirkonnas ka 1980. aastatel ja siis arvati, et tegemist on kuival perioodil kalapüüdmiseks jõekallastele ning vihmaperioodil dzunglisse tagasi liikuva Mascho Piro hõimuga. Kontakt välismaailmaga võib eraklikele hõimudele saatuslikuks saada, kuna neil pole arenenud vastupanuvõimet tavalistele külmetus- ja muudele haigustele. Näiteks on üle poole 1990. aastatel metsatöölistega kokku puutunud muidu välismaailmaga kontakti
konflikti teadusega enam ei tekigi. Kuid see ei tähenda, et allajäänud võistlejatel puuduksid väärtuslikud omadused, millised võiksid anda panuse meie teadvuse arengusse. Nad on lihtsalt ajutiselt kaotanud oma võitlusvõime, aga nad võivad veel jõudu koguda ja võita. Selle suurepäraseks näiteks on Feyerabendi arvates kasvõi Maa liikumise idee, mis tekkis antiikajal, kuid tehti maatasa peripateetikute võimsate argumentidega ning mida Ptolemaios pidas enneolematuks absurdiks. Seesama idee aga taassündis XVII sajandil ning talle sai osaks võidukäik. Siit peaks Feyerabendi sõnutsi tulenema järgmine moraal:"ajutine seisak mingi ideoloogia arengus ... ei saa olla tema kõrvaleheitmise aluseks".Feyerabendit häirib see, et riik ja teadus on lähedalt seotud vabas ühiskonnas nii ei tohiks olla: Ideaalis on kaasaegne ühiskond ideoloogiliselt neutraalne. Ideoloogia, religioon, maagia, müüdid avaldavad mõju ainult poliitiliste parteide kaudu