romaani jaoks pani Camus kirja 1937. aasta aprillis: ,,Jutustus - mees, kes ei taha ennast õigustada. Ta eelistab arusaama, mis teistel temast 3 tekib. Ta sureb, olles üksi teadlik oma tõest - sellise lohutuse tühisus." See on äärmiselt tabav ,,Võõra" kokkuvõte. Hiljem avab Camus oma päevikus teose sisu veelgi: ,,Võõras kirjeldab inimese alastiolekut silmitsi absurdiga." Absurd on Camus' selle perioodi võtmesõna. ,,Võõras" moodustab 1930ndate lõpus, 1940ndate alguses valminud Camus' absurditriloogia ühe osa. "Sisyphose müüt" ,,Võõra" filosoofilisi tagamaid avab ennekõike paralleelselt valminud ,,Sisyphose müüt", mille mitmed laused pärineksid otsekui Meursault' mõttemaailmast, näiteks: ,,Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata" või ,,Võõras iseendale ja maailmale, ainukeseks
Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena
Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga tõesed väide ja tema eitus. Vastasel juhul tegemist absurdiga. Erandid: paradoks väide, mis on vastuolus terve mõistusega, aga loogiliselt õige. Apooria ületamatu vastuolu. Nt krokodilli apooria krokodill varastas lapse, lubas tagasi anda, kui ära arvab, mis ta teeb. Ema vastas sa sööd nkn ära. Pmts naine andis tingimused, et krokodill sööks lapse ära ja siis annaks tagasi. 4. Sofismid - Kui ma ütlen: see kes pole sarvi kaotanud, omab neid sa pole sarvi kaotanud, st sul on sarved
vanamoelisus · Kubism ja futuris jõudsid samal ajal kubofuturism I maailmasõja vapustus · Osad eemaldusid · Osad võtsid osa massiliikumisest Itaalia futuristid (Marinetti) liitusid Mussolini fasistidega Vene omad pärast 1917 Bolsevikega Futurist oli eeskujuks ka abstraktsele kunstile. 4. Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst (ptk 12, lk 77-81) 1916 Zürichi linnas Sveitsis Voltaire'i kabaree · Skandaalsed etendused · Sokeeriti absurdiga solvangud · Naeruväärtistati väärtusi : ilu, häid kombeid · Nimeks sai dada 1917 dada kunstigalerii · Esitati enda ja lähemate kaaslaste töid · Juhiks oli luuletaja Tzara · Valiku aluseks oli rabav uudsus ARP · Eelistab kolaaze ja montaaze · Assamblaaz erisugustest materjalidest koosnev kolmemõõtmeline kunstiteos nt ,,Lill-vasar" · ,,Naise torso üleloomulikult väljavenitatud Levib trükistena, visuaalne kujundus tähtis New York
"Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull" · Üliinimlikule filosoofiale toetuv isikulooline romaan. · Toetub üksikisiku sotsiaalse kuhuse ja vastutuse ideele · Teotub eksitentsialistlikule ideele (sisemise valiku vabadus ja seleg kaasnev vastutuse võtmine tagajärgede eest, valimsest alaealisusest lahtiütlemine). · Tõstatub küsimus, kas üksikprotest on jõuetu, seega mõttetu või on see ainus võimalus võitlemaks absurdiga. · Tõstatub küsimus, kas protest, mäss vastuvõtmatu elu- ja ühiskonnakorralduse vastu tähendab suutmatust kompromissile jõuda, konflikte lahendada või ainsat väärikuse säilitamise, oma tõekspidamiste, iseendale kindlaks jäämise võimalust. Timotheus von Bock · 1812.aastal Isamaasõja järgsete poliitiliste olude tõttu on toimunud tema riigimeelses ja keisrisõbralikus mõtteviisis murrang: ta on võtnud endale ülesande valitsejale selgitada, kuidas
rilises tähenduses. Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi väljapääsmatus (olemasolu väljapääsmatu seotus talle etteantud oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui kirjandusvoolu tähenduses (mis oli tunduvalt varasem ja Kafka enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt aga mõningate hilisemate stiilide, nagu võõrandumist käsitleva kirjanduse (eksistentsialism, absurd) ja «maagilise realismi» eel- käijana. Kafka mõju 20. sajandi kirjandusele on olnud erakordselt
Jaan Oad-Kihnu meremees Paul Kondas-Kooliõpetaja Viljandimaal 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst. 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I ms. Puhkemisele? Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtuses. Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltare'i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Sveitsis, Zürichis. Seal sokeeriti külalisi absurdiga: müramuusika, seosetute poeemide ja solvangutega. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Nad põlgasid ,,korralikku kodanikku", kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5
pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. 12. Kunst maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst. 1.Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I ms puhkemisele? Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtuses. Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2.Kus asus Voltare'i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Šveitsis, Zürichis. Seal šokeeriti külalisi absurdiga: müramuusika, seosetute poeemide ja solvangutega. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3.Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Nad põlgasid „korralikku kodanikku“, kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4.Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5
Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo. 20. sajandil keskendus põhivaidlus groteski üle Wolfgang Kayseri (1906 – 1960) ja Mihhail Bahtini (1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk: 1) võõrandunud maailm; 2) mäng absurdiga; 3) katse välja kutsuda ja allutada deemonlikke jõude. Oma monograafias „Grotesk ja selle kujutamine maalikunstis ja kirjanduses“ (1957) vaatles Kayser mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta „groteskivestjate koolkonda“ saksakeelses kirjanduses (Strobl, Ewers, Meyrink, Kafka). Autori järgi esineb Franz Kafka hilisemates teostes üleloomulikku vähe, kummastav on pigem just see, kuidas
sõjaaja tegelikkuse kajastusena, hiljem võõrsil viibijate eksistentsi mõtestamisena, missioonitunde äratamisena. Kriitiline hinnang kodumaal toimuvasse avaldub eelistavalt sümbolpiltide kaudu, kuigi ei puudu ka ideedeklaratsioonidesse rüütatud, ründavad või üleskutsuvad värsid. Suure osa Kangro luulest moodustab endiselt mediteeriv enesetunnetuslüürika, milles trotslik vastupanutahe saatusele vaheldub nukrusega, kogemishuvi skepsisega ja eneseirooniaga, avali olek absurdiga või elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi maa“, „Allikad silla juures“, „Süda ei põle ära“.