Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi meditsiin, kosmeetika, keemiatööstuses. Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse
peamised soorauaallikad. Viikingid kasutasid näiteks soorauda peamiselt mõõkade ja soomuste loomiseks. Sõltuvalt turbatüübist on tal eri kasutusalasid. Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja komposti valmistamiseks ning meditsiinis. Sademetest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises. Turvas on tähtis põllumajandustootjatele ja aednikele, kes segavad seda mullaga, parandades pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel
Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus
Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, kuid tänapäeval ka väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas, mida kasutatakse aianduses, põllumajanduses alusturbana ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Vähelagunud turvas moodustab massi järgi ~15% varudest. Lahtise kasvuturba ostul on eeliseks tunduvalt odavam hind võrreldes pakendatud turbaga, kuid miinuseks tundlikkus transpordi käigus mõjuvatele ilmastikuteguritele. Just seetõttu on erinevate rikastatud turbasubstraatide transportimine pikema aja jooksul ja kaugemale sisuliselt võimatu. 4
jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse. 4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast? V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine? V: Sooldumine palavas ja kuivas kliimas, aurumine intensiivne. Leostumine niiskes ja sademeterohkes keskkonnas. 7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8
(Allen 2017: 5-6). Osalise gastroektoomia, pankreatektoomia ja peensoole endoteliaal rakkude destruktsioon või selle osa resektsioon samuti viivad vitamiini biosaadavuse häireks (Green 2017: 2607). Kroonilise patoloogilise protsessidega seotud kõhunääre langenenud või puuduva esümatiline aktiivsusega ning haptokoriin proteiini lagunemise võimetusega rikkub kobalamini eraldamine transporteeriva kompleksist. Tulemuseks ei toimu ühendi seondumine IF'ga ning see ei jõua peensoole absorbeerivate retseptoritele (Allen 2017: 4). Etioloogiliseks faktoriks on kapärilikud defektid, mis avalduvad kassasündinud cubam retseptori disfunktsioonis, harva esineva veresringleva transcobalamini II (TCII) puudulikuses (Briani 2013: 4525). Veel põhjuseks on soolestiku mikrofloora ülemäärane kasv, kuna need organismid tarbivad kobalamiini elutalitluse toetamiseks. Teoreetiliselt nissugune olukord on tekkinud vähenenud mao
limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20..
Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte. Krüptid on torujad epiteeli süvendid, mis ei ole eriti sügavad, koosnevad paljudest rakkudest ja avanevad hattude vahele. Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikrakud on tüüpilised ainurakulised limanäärmed ja paiknevad peamiselt krüptide ülaosas. Äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena. Kõige arvukamalt on krüptides äärisrakke, mis võrreldes soolehattude äärisrakkudega on madalamad. Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas, raku ülemises osas paikneb limatilk, rakutuum on nõgusa kujuga. Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel. Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus, rakud on prismaatilise kujuga. Lihaskest - tunica muscularis
Peensooles limaskesta pinnal paiknevad soolehatud on umbes 1mm kõrgused limaskesta jätked, mis on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga Soolehattude arv on kõrge kaksteistsõrmiksooles, madalam aga niudesooles Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte Soolehattude äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris, funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena – rakkude apikaalne pind, kaetud tiheda äärisega, mille moodustavad mitutuhat tihedalt üksteise kõrval asetsevat pikka mikrohattu Peensoole karikrakud on tüüpiliselt ainurakulised limanäärmed ja paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Peensoole hattude vahele jäävad limaskesta süvendid e soolekrüptid – torujad epiteeli süvendid mis ei ole eriti sügavad, koosnevad paljudest rakkudest
- intensiivravipalatis haigega kokkupuutepindade (voodiosad, öökapp, kraanid, ukselingid jms.) puhastamisel - pinnale on sattunud nakkusohtlikku eritist · kraanikausse, tualettruume, dusikabiine, vanne puhastada sooja vee ja puhastusainega · des. vahend vajalik kui dussi või vanni kasutas kontaktnakkusega patsient · pinna määrdumisel (nt vere, röga, teiste eritistega) puhastada pind kohe. Kinnastatud kätega eemaldada absorbeerivate paberrätikute abil suurem hulk määrivat materjali, mis koheselt pannakse "erikäitlust nõudvatesse meditsiinilistesse jäätmetesse" (roe puhul kanalisatsiooni). Edasi desinfitseerida pind ja pesta vee ja detergendiga. Pinna pesemisel kasutatud põrandalapp desinfitseerida või pesta pesumasinas (vähemalt 75°C) · klaasikildude koristamisel pühkida torkamiskindla vahendiga teravate/torkavate
annaabi.ee 
