Reality is a historical process, All heading towards a Goal, Changes by dialectical process , Goal is a conflict-free society, Condemned to alienation . Kodused märkmed Configuration piirjooned, üldkujutis Kahestumine on filosoofia vajaduse allikas Vaimu elavast originaalsusest tekib filosoofia vorm Filosoofia systeem See , mis näib absoluudina ja absoluut ise on erinevad asjad Samal ajal pärineb absoluudi näivus ikkagi absoluudist Absoluudi näivusel on piirangute paljusus Absoluudi näivus peab olema eesmärgistatud nii, et tema piirangute paljusus saaks üheks tervikuks . Verstand on intellekt Verstand on see, mis neid piiranguid seab Verstand seisab inimese ja absoluudi vahel. Verstand on n-ö sõnastaja. Kõik inimesele püha ja väärtuslik kinnitub intellekti külge, miskaudu saab eitatud kõik, mis püha ja väärtuslik ei ole
indias sündis hulk religiooseid liikumisi- nim 1000 filosoofide ajastuks. Upanisadid märk liikumistest. Absoluudile vasteks: 1.viis kirjeld. seda mida absoluut ei ole. (primitiivsed kirjeldused) Loosung:neti neti- ei see, ei too. 2. viis on vastata vaikusega, see on nii loll küsimus et sellele ei peagi vastama, või et see on ainult tunnetatav asi, ei saa anda verbaalset vastust. Tunnetada saab, käega katsuda ei saa 3.viis väljendub loosungis tattvamasi- see sina oled. Osake absoluudist on igas ühes meist, olendites ja ka asjades. Hilisemal ajal saab sellest a`tman-viitab hingamisele. atman saab olla vaid olendites. Absoluut ja indiviid on seotud. Idee vägivallatusest ah`imsa`, kui päriselt ei tee siis mõelda võib ikka midagi paha. Idee- kogu maailm kulgeb tsüklitena üksikisiku ja maailma jaoks. Usutakse, et maailm käib pidevalt alla. Jumal Brahma pilve peal miljonite aastate tagant teeb enda ühe silma
täitmise puhtust jne. Kõige selle eest üks hinne. Paarissõidus arvestatakse uisutajate täpset, ühtlast ja kooskõlastatud kava esitust. Ka tänapäeval on punktiarvestus peaaegu samasugune. Ainult, et kohtunikud ei seisa jääl, vaid laua taga eemal ja jälgivad kõike. Kava peab sobima kokku ka lauluvalikuga ja iga tegu peab olema väga perfektselt. Torino 2006 raamatus on järgmised ettekirjutised: hindamisel lähtutakse absoluudist. Hinnatakse kolme kategooriat:sooritatud elementide raskust neljas astmes, soorituse puhtust seitsme-palli-skaalal ja lõpuks kümnepallisüsteemis kava viit komponenti: uisutamisoskust, siduvate sammude sujuvust, esitust, koreograafiat ja muusika tõlgendust. Esitust jälgib 12 kohtunikku, kelle antud punktide seast valitakse üheksa juhuslikku tulemust, neist langeb omakorda välja kõrgeim ja madalaim. Kõik määrused ja ettekitjutused on inglise keeles
mägedesse, et nutta oma neitsipõlve. Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et esimeseks vastutulijaks on koer. 20. kabala 9.13. saj. alguse saanud Vana Testamendi tekstide sümbolistlikul tõlgendamisel põhinev müstiline juudi õpetus (hrbr. k. qabbalah ,,pärimus"). Toetus paljus varasematele uusplatoonikute, uuspütaagorlaste ja gnostikute seisukohtadele maailma olemusest, käsitas lõplikku ja materiaalset maailma absoluudist ,,emanatsiooni" teel tekkinud sfääride süsteemina. Erilist tähelepanu osutati arvukombinatsioonide tuletamisele pühadest tekstidest ja meetodile varjatud tõdedeni jõudmiseks. Kabala põhiteos on 13. saj. kirja pandud Sefer Sohar. Euroopas on kabalast innustust saanud mitmed okultsed liikumised, nagu roosiristlaste ordu ja vabamüürlus. 21. kadunud poeg Selles Jeesuse tähendamissõnas küsis keegi noormees isalt kätte osa oma varandusest, rändas ,,kaugele maale, ja ..
Aranyaka metsaaskeedid Upamisad'id pärinevad 1000 filosoofi ajast. Muudavad religiooni seestpoolt, sarnaneb lääne reformatsiooni puhul jesuiitide orduga. Enamik olulisi ideid hinduismi filosoofiast pärineb sealt. Sutra kirjandusest hakkab sündima india teadus. Veedade tarkus viidi uuele tasandile, räägitakse astroloogiast, matemaatikast jne. Bhagavadgita kuulub eeposse, kuid oma tähtsuselt kuulub pühade tekstide hulka. Põhiteesid · Igas indiviidis on osake absoluudist (brahman). Isikustatud loojajumal on Brahma. Absoluudi osa atman (seda võiks tõlkida mina) on igal pool. Probleem seisneb selles, et atman'id arvavad, et nad on iseseisvad ja pole aru saanud, et nad on osakesed absoluudist. Vabanemine (moksa) saabub siis, kui neile tuleb see mõistmine. · Nii budismil kui ka upamisad'idel on vägivallatuse motiiv. Kui budismil on see eetiliseks eesmärgiks, on viimastel see rohkem soovituslik. Pole eetilisi keelde,
mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega.
Eritunnuseks avada inim maailmad, nad äratada, päästa ideoloogilisest unest ja anda vastuseid prob-le. Jean-François Lyotard (1924-1988) pants filos ,,POSTMODERNISMI OLUKORD" 1979 p.m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega.
teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus) *Erinevus - Aristoteles arvas, et üldnimedel ehk universaalidel pole iseseisvat olemist, nad ei eksiteeri "ajast sõltumatuna" vaid eksisteerivad "asjades" (in re). Sokrates on olemas mitte inimese idees, vaid on olemas, sest see on meelelise tegelikkuse eriline objekt. Asja olemus ehk substants on see, mis teeb asjast selle, mis see on ja jääb asja muutudes samaks. Küsimus absoluudist ning kuidas mõelda tingimatu ja tingitu vahekorda on lääne metafüüsika põhiküsimus. 1) Platoni ideede õpetus (hüve idee kui kõrgeim tingimatu, relatiivne olemine on seotud osasaamise kaudu). 2) Aristoteles - absoluut on kui liikumatu liigutaja, see on kogu liikumise läte (aine ja vormi ühtsus, teadmine on teadmine üldmõistest, mille olemus avatakse defineerimise teel). Aristoteles arendas mõõdukat realismi (üldised objektid eksisteerivad
ole muud kui inimese leiutis. Kui Iisraeli rahvas tuli Babüloonia vangipõlvest tagasi, levis arusaam, et kõik endised hädad olid seotud sellega, et teeniti ka teisi jumalaid peale Jahve, ei oldud talle ustav. 31. märts 2010 Ain Riistan HEEBREA PIIBEL KUI SAKRAALTEKST. Makedoonia Aleksandri vallutuste järel puutusid juudid kokku hellenistliku kreeka filosoofiaga. See oli juba alates Platonist ja Aristotelesest püsitanud idee ülimuslikkusest, ühest, absoluudist. Tekibki siis küsimus, kas see Jumal, keda meie usume, kas see sama Jumal ei ole end kuidagi ilmutanud ka kreeklastele. Kui meie teame, mis on tõde, siis meie kohus on seda teistele selgitada. Allegorees käsitleb teksti kui salakirja. Viitab millelegi olulisele teksti taga. Kreeklaste jaoks saab see alguse Homerose tekstidega. Homerose tekstides ei ole jumalad enam inimkonnale eeskujuks. Kuna juba kreeklased tunnetasid seda probleemi, võtsid nad kasutusele allegoorilise lugemise
kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj.
annaabi.ee 
