töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Tolmueemaldamiseks kasutatakse filtrisüsteemi või tolmukotti. Ekstsentriklihvimismasin Tarvikud lihvimismasinatele Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust. Lihvpaberi tagumisel küljele on trükitud seda katva abrasiivmaterjali osakeste jämedus (P). Lihvpabereid on kolmes erinevas suuruses: 40, 60, 80 jämedateralised paberid 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega paberid 220, 240, 280 peeneteralised paberid P 60 paber Lihvimispaberid jagunevad ka värvide järgi erinevalt. Näiteks pruunid paberid on puidu lihvimiseks. Ohutusjuhised 1. Kasuta töökaitsevahendeid. Väldi tolmu sattumist hingamisteedesse. 2
sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga. Käiad jagatakse kõvaduse järgi kõvadusastemetesse: eriti pehmed käiad (A,B,C,D), väga pehmed (E,F,G), pehmed (H,I,J,K), keskmised (L,M,N,O), kõvad (P,Q,R,S), väga kõvad (T,U,V,W), eriti kõvad (X,Y,Z). Käia kõvadus on tema oluliseks tehnoloogiliseks omaduseks
kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga. Käiad jagatakse kõvaduse järgi kõvadusastemetesse: eriti pehmed käiad (A,B,C,D), väga pehmed (E,F,G), pehmed (H,I,J,K), keskmised (L,M,N,O), kõvad (P,Q,R,S), väga kõvad (T,U,V,W), eriti kõvad (X,Y,Z). Käia kõvadus on tema oluliseks tehnoloogiliseks omaduseks
Karotenoidset koostist ja sisaldust on võimalik iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi, mis kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Taimsest materjalist kaaluda proov. Antud katses analüüsisin tomatit ning kaalutise suuruseks oli 0,4419 g. Proov eelpeenestada ning seejärel peenestada lõplikult uhmris, kuhu on lisatud ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs
õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Käia teralisus iseloomustab abrasiivmaterjali tera suurust. Käia teralisust tähistatakse standardi järgi numbriga. Käia teralisuse valikul lähtutakse töödeldava pinna vajalikust siledusest. Koorimisel kasutatakse
teatavasti hinnatakse eriti kõrgelt värvuseta ning sinaka ja roheka värvusega briljante. Teemante lihvitakse peene teemandipulbriga briljantideks. Briljantidest valmistatakse ehteid, varem kaunistati nendega ka relvi, rõivaid ja peakatteid. Briljandis kaunistavad kõrgeid autasusid. 80-85% tänapäeval toodetavates teemantidest läheb tehnika tarvis, kus hinnatakse just teemandi kõvadust, keemilist püsivust ja temperatuurikindlust. Teemante kasutatakse kui abrasiivmaterjali ja lõikeinstrumenti. Ülikõvade sulamite töötlemisel on nad asendamatud. Teemantpuuriga saab puurimisaega lühendada 2-3 korda ja alandada tööde maksumust kaks korda. Tänu teemandile on läbi mägede kaevatud kilomeetripikkusi tunneleid ja tungitud kilomeetrite sügavusele Maa sisse. Teemandiga lõigatakse, puuritakse ja poleeritakse metalle, klaasi kivimeid ja mineraale. Eriti laialt kasutatakse teemanti täppismehaanikas, lennuki- ja autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses
nähtud karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks. Tööohutusnõuded lihvpinkidel töötamisel ENNE TÖÖD · Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate. · lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. · Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; · hoolitseda, et põrand poleks libe. · Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud. · Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras. · Mitte hakata tööle, kui nad pole korras. · Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut.
12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3
12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2
Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev. Kuna põhiline materjal mida kasutatakse lihvriiete ja paberite puhul on elektrokorund, siis määratakse selle eritootlikus ja arvestatakse ka lihvmaterjali kulu tootele. Puidu lihvimine võib toimuda kitsa või laia lihvlindiga. Lihvlint võib olla kettakujuline või paigutatud õhkrullile. Mitme erineva abrasiivmaterjali kasutamisel (tavaliselt leht- või rullmaterjali korral) ei tohiks abrasiivide numbrite vahe olla üle ühe. Näiteks kasutades abrasiivi nr. 100, siis järgmine lihvmaterjal oleks nr. 150, mitte 200. 21 Elektrilised käsitööriistadest lihvijad Elektrilised käsitsi lihvimise tööriistad jagunevad: Taldlihvmasin Ekstsentrik taldlihvmasin Lintlihvmasin Kolmnurk lihvimismasin e
materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. TÖÖ KÄIK: 1. Peenestan männiokkad Petri tassile. 2. Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g. 3. Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali. 4. Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7. Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks. 8. Varustasin mõõtsilindri plastlehtriga ja asetasin sellele kuiva paberfiltri. 9
1.5.1. Lülitada elektrimootor välja. 1.5.2. Puhastada tööpink ja töökoht. 1.5.3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. OHUTUSJUHEND PUIDULIHVIJALE 2. ENNE TÖÖD 2.1. Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate. lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. 2.2. Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; hoolitseda, et põrand poleks libe. 2.3. Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud. 15 Rakvere Ametikool Egert Moones 2.4
männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis proov 0,5 2,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest, samuti karotenoidide kontsentratsioonist selles, mistõttu sobiva suuruse soovitab praktikumi juhendaja. Proovi eelpeenestamine viiakse läbi kas noa või riivi abil. Järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva kui abrasiivmaterjali ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisatakse sinnasamasse väikeste portsjonitena (NB! Ilma kaalumata) veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Tuleb jälgida uhmerdatava materjali konsistentsi ja lõpetada soola lisamine, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass.
annaabi.ee 
