b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk,
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/lijiang1.jpg Loomastik Hiina loomastik on väga rikas ning mitmekesine. Selgroogseid loomi on umbes 3500 liiki, sealhulgas on u 400 liiki imetajaid ja rohkem kui 1000 liiki linde. Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne. Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd (Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad, leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne.
Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt hobuseid tüpiseeritakse ja tõugusid klassifitseeritakse zooloogiliste, ökoloogiliste ja zootehnilise printsiibi järgi. Neist B.Franki järgi jaotatakse: idamaine rühm ja läänemaine rühm. K.Edwardi järgi 1)stepihobused 2)kiltmaahobused, 3)metsahobused. Zootehnilise klassifikatsiooni alusel jaotatakse tõud vastavalt nende leemiseks kulutatud mõtestatud inimtöö hulgale. C.Darwin järgi primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas sammu ja kiirushobusteks. 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi 1)Värvus must-kattekarvad mustad-jõhvkarvad mustad. 2)värvus hiirjas-kattekarvad hiirhallid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 3)värvus tuhkur-kattekarvad:
indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias sairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi, anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3) metsahobune (indeks 230-240; põhja-rootsi ja fjördi hobune, eesti, soome, zematukai hobune, vjatka, jakuudi tõud) Tõugude klassifitseeriminse järgi Ch. Darwin jagas tõud: 1) looduslikud e aborigeensed e kohalikud tõud (jakuudi hobune) 2) ülemineku e parandatud tõud ( doni hobune, budjonnõi) 3) aretus e kultuurtõud (inglise tv ratsahobune) A.F. Middendorff jagas hobusetõud: 1) sammuhobused 2) kiirushobused Kasutusotstarbe järgi jagame hobusetõud (7 rühma) ning esindajatõud: 1) ratsahobusetõud: araabia ja inglise tv hobusetõud 2) ratsa- ja rakkehobused: budjonnõi 3) traavlitõud: ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 4)
Idapoolne tüüp i. Sirge otsmikuga ii. Kumera otsmikuga b. Läänepoolne tüüp i. Sirge otsmikuga ii. Kumera otsmikuga Zootehniline printsiip hargneb välja tõugude klassifitseeimine. Tõugude klassifitseerimine (lk 206) Darwin'i teooria jaotatakse kolmeks. Selle alusel kui palju on mõtestatud inimese tööd tõu tekkimisel. 1. Looduslikud e. Kohalikud e. Aborigeensed e. Primitiivsed. Eesti hobune ja Soome hobune, Viatka 2. Parandatud ehk ülemineku tõud-Toni hobune, putonja hobune 3. Kultuur tõud ehk kasvanduse tõud kõige rohkem tehtud tõuaretuse tööd Lääne-Euroopa poolverelised tarsahobused. Ardennid , araabia täisvereline, inglise täisvereline, trakeen. Enamik Euroopa ratsahobuseid. Middendorffi klassifikatsioon (Saksamaal ei kasutata seda süsteemi.On sooja ja külmaverelised.) 1. kiirushobused- soojavereline
uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamise võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug. 4.Teised Eestis aretatavad lambatõud Swifter viljakad lihatõud. Islandilambad (aborigeensed tõud)-võivad aastaringselt õues olla ja iseseisvalt toimetulevad. Muulad-ristandtõud on tallede tootmiseks. Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga
arv sulus jne). Lämmastiku joonis (pilt) 50% uriiniga ja 20% roojaga, nendest toimuvad kaod ja kokku 39% jõuab põllule, talletub 30 % seega üle 30% kaob ära. Proteiinis 16% N 100:16=6,25 55 g N x 6,25 = 343 g proteiini 343:2=171,5 17% 49. Seatõugude klassifikatsioon. SEATÕUD (klassifikatsioon) I Kultuursuse astme järgi: Aretus- e. Kultuurtõud Primitiivsed- e. Aborigeensed tõud 25 Üleminekutõud II Tootmissuuna järgi: Universaalsed tõud (annavad mitmesugust toodangut: peekonit, tailiha ja rasva, sõltuvalt sellele, kuidas sigu söödetakse ja missuguse kehamassi juures nad realiseeritakse). SUUR VALGE. Peki- e. Rasvasead. BERKSIR, SUUR MUST, paljud hiina seatõud
Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud. Eestis kujunes kohaliku maakarja ristamisel põhiliselt kahte värvi tõud - eesti punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Hollandi tõug
hobune) o Kiltmaa hobused lühike pea ja lai otsmik o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus.
annaabi.ee 
