Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) Haigus ja ravimid (kroonilised haigused) Pärilikkus Hormonaalsed muutused naistel (rasedus, sünnitus, menopaus) Isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism) Depressiooni sümptomid: Piinav ja pidev kurvameelsus, meeleheide, tühjustunne Lootusetus ja abitustunne tuleviku suhtes Keskendumisraskused Võimetus tunda rõõmu Pinge ja ärrituvus Madal enesehinnang ning süü- ja väärtusetustunne Suhtlemisprobleemid Negatiivne mõtlemine Unehäired Häired seksuaalelus Söögiisu muutus Kehalised kaebused Enesetapumõtted Pilt Depressiooni ravi
Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne) Spontaanne Laps On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime Kasutab väljendeid: ma jälestan, oleks mul ometi, miks ma pean seda tegema 1.3. Täiskasvanu Hakkab välja kujunema hiljem
peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne. Kui stress on pikaajaline, organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. (Stress 2013). Sümptomid ehk avaldumine Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Sageli esinevad ka peavalu (lihaspinge kasvust ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal määral higistamine, närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi isutus. Immuunsüsteemi nõrgenemisest pikaajalise stressi tõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse (nt grippi). (Stress 2013). Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Juhul kui tervisehäirete: väsimus, unehäired, peavalu jm põhjus on ebaselge, tuleks otsida professionaalset abi (arst, psühholoog). Sageli selgub probleem vestluse käigus. Samas on stress suures osas iga inimese enda diagnoosida
suurendavad vastuvõtlikust ning depressiooni arengut. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet. Depressioonis inimesed võivad kogeda ka kurvameelsust, kaotusetunnet, võimetust tunda erutust või naudingut, elurõõmu, nendel suureneb tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes, tekib madal enesehinnang, ärrituvus, viha, süütunne, enesevihkamine, lootusetus- ja/või abitustunne. Igal inimesel on depressiooni sümptomid ja põhjused erinevad, samuti ka ravimise viisid peavad olema erinevad ja individuaalsed. Mis sobib ühele inimesele, ei aita teist ja ükski ravimeetod ei ole universaalne. Kui inimene avastab mingeid depressiooni märke endal või oma lähedasel, läheb aega, et uurida erinevaid ravivõimalusi. Enamus juhtudel on parim lahendus kombinatsioon eneseabist, elustiili muutustest ja professionaalsest abist. Isegi kui
tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele. A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte,
Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. 3 Stressirohked elusündmused on sageli psüühiliste haiguste ilmnemise kiirendajateks. Ühe levinuma psüühikahäire - depressiooni põhitunnusteks on: · rõhutud meeleolu, · isutus, · unetus, · aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), · jõuetus ja abitustunne, · alaväärsus, · süütunne, · kehv keskendumisvõime · ja enesetapumõtted. Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad mitmesugustele töö ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nõrgenenud.
võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad sagedamini peavalu, peapööritust ja liigset higistamist, nad võivad muutuda kärsituks ja tujukaks
inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet. Järgmises peatükis tutvume lähemalt depressiooni eri tüüpidega. Depressiooni eri tüübid nõuavad erinevat ravi. Järgmist peatükki lugedes mõelge palun endale ning mõelge, millised
Üheks füüsiliseks sümptoomiks on ka unehäired. Sageli esinevad need õhtuti, kui uni ei taha tulla, mõnikord ärgatakse öösel üles ega jääda enam magama, teinekord ärgatakse hommikupoole ööd ega saada uuesti uinuda. Puudub huvi kontaktide, harrastuste vastu. Ka liikumine (et oma füüsilist vormi hoida) ei huvita. Ei olda huvitunud ka toidust. Lisaks eelnevale esineb tundeelus veel selliseid nähte, nagu tühjustunne, lootusetus, üksindus- ja tarbetustunne. Abitustunne võib johtuda psüühilisest või füüsilisest abitusest. Kurvameelne vanur võib tunda, et ei saa hakkama toiduvalmistamisega, poes käimisega, koristamisega või muu igapäevase tööga. Nutuhood esinevad naishaigetel, meestele on tüüpilisem ärritatus. Kurvameelsetel vanuritel võib olla igasugu kartusi, mis võivad muutuda paanikaks. Võib esineda kõhukinnisust. Impotentsus vanuril tingimata depressiooni ei tähenda.
annaabi.ee 
