Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi.Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks. 51
aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega)
http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx (24.09.2010) Lümfotsüüdid (Joonis 2) jaotatakse T ja B rakkudeks ja loomulikeks killeriteks (NK) e nullrakkudeks. T lümfotsüüdid moodustavad 70-80% perifeerse vere lümfotsüütidest ja paiknevad ka lümfisõlmedes ning põrnas. Funktsioonile vastavalt eristatakse järgmisi T lümfotsüüte: · T hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori; · T abistajarakud vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid; · T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsiooone; · T mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise
Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud. Osa neist valkudest on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi rakud CD4-lümfotsüüdid ehk CD4- abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris.
granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. T- ja B- Lümfotsüüdid. T-lümfotsüüte on umbes 70...80% lümfotsüütide koguarvust. Funktsioonile vastavalt eristatakse: T-hävitajarakud- vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud- vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud- muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud- jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väiksel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi 2
Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda. Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on loomulikud tapurrakud. T-lümfotsüüdid ja loomulikud tapurrakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad loomulike tapurrakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi. Kuna see protsess võtab veidi aega, peavad esmalt käivituma MITTESPETSIIFILISED KAITSESÜSTEEMID fagotsüüdid, komplemendi valgud ja NK-rakud.
suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades sellega põletikuprotsessi ja tekitades turset. Nad osalevad allergilistes reaktsioonides. ·Ka eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral, kuid nende mõju on vastupidine basofiilidele. Nad takistavad histamiini eraldumist basofiilidest, lagundavad histamiini põletikukoldes ja vähendavad põletikureaktsioone ja turset. LÜMFOTSÜÜTIDE LIIGID ·T-hävitajarakud ·T-abistajarakud vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. ·T-pärssijarakud muudavad B-jaT-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone. ·T-mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulga lantikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid. Mis tagab kiire immunoloogilise vastuse.
Üks osa leukotsüüte fagotsüteerivad baktereid ja võõrkehi. Peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete gr.hulk suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad verevoolu põletikukolletes. T ja B Lümfotsüüdid- T lümfotsüüte u 70-80% lümfotsüütide koguarvust. Vastavalt funktsioonile eristatakse: T-hävitajarakud- vabastaavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud-vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud-muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioonie T-mälurakud-jäävad lümfisõlmedesse aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori sattumisel organismi valmib suurel hulgal T.rakkusid,mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte umbes 15% lümfotsüütide üldarvust
o Kuni 30% sisaldab hemoglobiini, mille ülesanne: hapniku transport - Valgelibled e leukotsüüdid Jagunevad selle alusel, kas tsütoplasma sisaldab graanuleid: Granulotsüüdid - 65% Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded:
Valgelibled e leukotsüüdid Jagunevad selle alusel, kas tsütoplasma sisaldab graanuleid. Granulotsüüdid - 65% Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud