olevas ökosüsteemis välja suletud aineringe ehk ökosüsteemis ringileb mingi hulk vabu mineraale, mis taimede poolt seotud energia arvel ringleb elusas looduses. Sellist ringlust nimetatakse ainete biogeenseks migratsiooniks. Tasakaalu tunnuseks on antud ökosüsteemi püsimine muutumatuna pika aja vältel. Ökoloogilise tasakaalu muutused Ökosüsteem läheb tasakaalust välja juhul, kui kasvõi üks ökoloogilistest tingimustest muutub, vaatamata sellele, kas tingimus on biootilist või abiootilist laadi. Ökoloogiline tasakaal võib paigast nihkuda nii inimtegevuse kui ka looduslike protsesside tagajärjel. Kui muutused on püsivad, kujuneb antud paigas välja uus kooslus ning teatud aja jooksul saabub uuesti tasakaaluseisund, nüüd juba uut tüüpi kooslusega. Juhul, kui muutused on ajutist laadi ja pühitingimused säilivad, taastub üldjuhul endine kooslus. Looduses leidub ka ökosüsteeme, mis on olemuselt tasakaalust väljas. Nt rabade ökosüsteemis
Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest. 3. Kolmnurk. Kirjeldada kõigi tegurite oma-vahelisi seoseid , mis kajastuvad kolme teguri küljel ja tuua näiteid erinevate tegurite seoste kohta Peremeestaim+ Patogeen+ Keskkond = Taimehaigus Haigus ei saa välja kujuneda kui puudub peremeestaim Kui sobivat keskkonda on lõhikest aega ei pruugi haigus välja kujuneda 4. Nimetada 7 või enam abiootilist tegurit, mis tekitavad taimehaiguseid. Selgitada vahet nakkus ja mittenakkushaiguste vahel ja tuua konkreetseid näiteid erinevate tegurite seoste kohta. Abiootilised tegurid e mittenakkushaigused -nende tekitajateks ei ole elusorganism. Nad on vähem ohtlikud ja tõrjeviisid vähem kulukad . saagi langus siiski märgatav. Neid on võimalik ennetada optimaalsete kasvutingimustega. Biootilised tegurid e nakkushaigused -nende tekitajaks on mikroorganism . Abiootilised tegurid: 1
prokarüootides on valke palju - ca 50% kuivainest. Kättesaadavatest suhkrutest võis kõige rohkem olla riboosi, mida on ohtralt RNA-s. Mikrobioloogia I 2017 Oparini (vasakul) ja Haldane’i (paremal) hüpotees orgaaniliste molekulide abiootiline moodustumine ürgsel Maal 1920-ndatel aastatel pakkusid Oparin Venemaal ja Haldane Inglismaal teineteisest sõltumatult välja, et ürgsel Maal võisid olla sellised tingimused, mis võimaldasid lihtsate orgaaniliste molekulide abiootilist (keemilist) sünteesi. Selle hüpoteesi tõestasid hiljem eksperimentaalselt Miller ja Urey. Mikrobioloogia I 2017 Oparini ja Haldane’i hüpotees: orgaaniliste molekulide abiootiline moodustumine ürgsel Maal Ürgse Maa atmosfäär oli redutseeriv, elektronide- ja vesinikurikas, ja soodustas molekulide ühinemist, redutseerumist ja abiootilist sünteesi. Kuid isegi redutseerivas atmosfääris vajab orgaaniliste molekulide teke energiat
skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate
mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. 19.3. Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta a) taimedel – varre homoloogid b) loomadel – imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi c) inimesel – peaaju areng mis viis mõtlemis- ja kõnevõimega inimese arenguni. 19.4. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest – üheidulehelised, päriskaheidulehelised b) b) imetajatest – hammaste mitmekesisus erinevat tüüpi toidu 19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt
ala sees kindla skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ''populatsioonide populatsioon'' e rändavate või passiivselt levivate
kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus,
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku,
bakterid ,,korjavad" raua patogeenide eest ära ning patogeen ei saa rauda kätte. Täheldatud on, et endofüütsed Methylobacterium'i tüved, mis toodavad siderofoore, pärsivad tsitruseliste patogeenide kasvu. Lisaks on siderofoore tootvatel bakteritel tihti rohkem erinevaid retseptoreid siderofooride rakku transportimiseks, kui nad ise toodavad. Selle tulemusena võivad bakterid transportida rakku ka siderofoore, mida on tootnud teised bakteriliigid. Abiootilist stressi aitavad leevendada paljud endofüütsed seened. Seentel on tähtis roll kaitsmaks taimi põua ja vähese lämmastiku korral. Samas on näidatud, et ka bakterid võivad tõsta taimede põuakindlust. Näiteks Bulkholderia phytofirmans'i tüvi PsJN suurendab maisi ja nisu põuakindlust ning viinapuu külmumiskindlust. Arvatavasti toimub see osmoosi ja õhulõhede reguleerimise abil. Bakterid võivad taimede stressi leevendada ka etüleeni lagundamise abil.
2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis. Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist ökosüsteemi osa • vesi-, õhk, ja substraatkeskkond, lisaks kliima jt füüsikalised faktorid • produtsendid (autotroofsed organismid) • makrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt elusainest toitujad) • mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3
annaabi.ee 
