VLO moodustamine-Varssavi lepingu org.-asutati 1955a. Varssavis. Vastukaaluks NATO'le, 1954 hakkas Lää-Sk. Uuesti relvastama.Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas ürit...
.... 6 9. Jaotuse kuju................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tegin koduse töö ,,prt 815" kohta. Andmed pärinevad kkiviste kodulehelt.1 Abimaterjalideks on internetis google otsingumootor. 1. Üldiseloomustus Proovitükk asub Roela metskonnas. Kvartali number on RO198 ja uuritud on eraldis 15. Kasvukohatüüp on karusambla-mustika. Eralduse pindala on 3,3 hektarit. Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2
7) soovitud toode on kaitstud patendiga 8) soov firma tegevust mitte laiendada 9) soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija valik ja tarnija reitingu arvutamine? 1) Tarnija usaldusväärsus 2) Hind 3) Toote kvaliteet 4) Maksetingimused 5) Plaaniväline taenete võimalus 6) Tarnija finantsseisund 25. Kuidas varusid liigitatakse? 1) toor- ja põhimaterjaliks 2) komplekteeritavaks toodanguks 3) pooltoodangut 4) valmistoodanguks 5) taaraks- ja pakkematerjalideks 6) abimaterjalideks 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa 8) varuosad 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine ? 1) amortatsioon 2) laoseadmete amortisatsioon 3) profülaktilised remondikulud 4) küte, elektrienergia, vesi 5) kindlustus ja maamaks 6) renditasu 27. Mida võimaldab varude ohjamine ? 28. Käibevahendid ja nende kasutamise näitajad? 29. Kuidas on omavahel seotud: nõudlus, optimaalne tellimus ja hangete arv ja tellimuste vaheline intervall? Lk 27,23 30
8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis.
8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis.
..........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 SISSEJUHATUS Elektrimaterjalide all mõistetakse elektriseadmete ehitamisel (tootmisel), hoidmisel, remondi- ja hooldustöödel käsutatavaid materjale. Otstarbest lähtudes võib need liigitada isoleer-, juhtme-, pooljuht-, magnet-, konstruktsiooni- ja abimaterjalideks. Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga.
• Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke.
värnitsad 3. tehisvärnitsad- glüthaan värvid Lahustid ja vedeldid Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks. Vedeldid ei lahusta kilemoodustajaid, nad vedeldavad töösegusid. Ühed ja samad vedelikud võivad olla ühtedele lahustiteks, teistele vedeldikeks. Nad lenduvad kuivamisel ja ei kuulu kattekuivjäägi hulka, on abimaterjalideks lakkide ja värvkatete loomisel. Lahusteid iseloomustab:aurustumine, tuleohtlikus, plahvatusohtlikus, tervistkahjustav toime* lahustid võivad olla lihtsad, see tähendab koosnevad ühest keemilisest ühendist või kombineeritud. Komponentideks võivad olla atsetoon, etüülatsetaat, butüülatsetaat, etüülalkohol jne. Vahatamine Vahaga võib töödelda kõiki varemviimistlemata või õlitatud mööblipindasid sisetingimustes. Sobib pehmetele puuliikidele, tervislik, läbipaistev, sisaldab
5.7 Pehmed topismänguasjad Lastele meeldivad väga pehmed mänguasjad, kuna neid on ka hea magamisel kaissu võtta. Laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Valmistamisel kasutatavateks põhilisteks materjalideks on : · Tekstiil · tekstiilitööstuse jäätmed · kuiv saepuru · poroloon · vatt ja vatijäätmed · kunstnahk · kunstkarusnahk · nahajäätmed · plastmass Abimaterjalideks on: · nööbid · nöörid · pitsid · marli · mitmesugused rõivaste furnituurid Sortimendi põhilise osa võtavad enda alla mitmesugused loomad: · kodu- ja metsloomad · linnud · muinasjuttudest tuntuks saanud tegelased ja loomad · nukud · käpiknukud Neid mänguasju valmistatakse igasugustes suurustes kuni hiigelsuurteni. Nõudeks on
testimine. 6. Laovarude juhtimine Varud moodustavad logistiliste protsesside lahutamatu osa, mida perioodiliselt uuendatakse. Laovarudega kaasnevad mitmesugused kulud ja meid huvitab, millal ja kui palju tellida ning kui palju see maksab. Varud liigitatakse: 1) toor- ja põhimaterjaliks; 2) komplekteeritavateks toodeteks; 3) pooltoodanguks; 4) valmistoodanguks; 5) taaraks ja pakkematerjalideks; 6) abimaterjalideks; 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa; 8) varuosad. Põhimaterjali ja toorme varu tööstusettevõtetes koosneb ostetud kaubaartiklitest, et kindlustada tootmisprotsessi häireteta kulgemine. Lisaks toormaterjalile kasutatakse toote valmistamisel ostetud valmistooteid. Pooltooteks nimetatakse toodet, mis on küll saanud tööstusettevõtte teatud allüksuses lõpliku kujunduse, kuid läheb edasitöötlemisele järgmisse allüksusesse.
Põhitööliste palgakuluks on näiteks mööbli kokkupanijate ja trükitööliste palgad. - Tootmise lisakuludeks loetakse kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjalikuluks või põhitööliste palgakuluks. * Mõned materjalid võivad küll olla valmistoodangu koostisosaks, kuid neid ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada teatud lõpptootega (näiteks mööblitööstuses kasutatav lakk ja liim); selliseid materjale nimetatakse abimaterjalideks ja nende soetusväljaminekud lülitatakse tootmise lisakuludesse. Tootmise lisakulude ülevaade: 1. Mittepõhimaterjalikulu 1.1. Materjalid, mis ei ole valmistoodangu koostisosa - määrded; - õlid; - seadmete hoolde- ja remonditöödel kasutatud varuosad; - liivapaber. 1.2. Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalidena
impulsskaubad (impulse goods), mida ostetakse planeerimatult. Tarbija neid spetsiaalselt ei otsi, ost toimub impulsi ajel, seetõttu paigutatakse nad nähtavale kohale (küpsised, kommid); hädaabikaubad (emergency goods), mida ostetakse äkilise vajaduse korral (ravimid, kilekotid, plaastrid). Tootmisvahendeid liigitatakse tooraineks, materjalideks ja pooltoodeteks, mida kasutatakse lõpptoodete valmistamiseks või lõpptoote koosseisu lülitamiseks; abimaterjalideks, milleks on tavaliselt tootmisprotsessis kasutatavad suhteliselt vähekulukad lisandid, mis mõnel juhul (nt niit) lähevad valmistoote koosseisu ja mõnel juhul (nt määrdeained) ei lähe; ning kapitalikaubad, mis kannavad oma väärtuse valmistoodangule üle järk-järgult (hooned, seadmed, tõstukid, kontorimööbel, arvutustehnika jne). Enamus ettevõtteid ei tooda üksiktooteid, vaid tooteseeriaid. Tooteseeria on toodete
annaabi.ee 
