Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö). Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole. Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l).
korda, valmis koostööks, sõralik. Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38 (rasvumine). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine.
traumad. Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus kopsude ja vere vahel, hapniku transport kudedesse või süsihappegaasi väljumine kopsude kaudu. Selle tõttu hapniku hulk veres langeb ja süsihappegaasi hulk tõuseb, see põhjustab omakorda vere elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu häirumise ning kõikide kudede ja elundite töö häirub. SÜMPTOMID Hingamispuudulikkuse korral esineb hingeldus, hingamine on sage, raske ja kasutatakse abilihaseid, nahk muutub sinakaks. Võivad tekkida segasus, teadvushäired ja kooma. DIAGNOOSIMINE Hingamispudulikkuse diagnoosimiseks võetakse arteriaalse vere analüüs, millest määratakse vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ning vere pH. Lisaks tehakse erinevaid uuringuid (rindkere RÖ, südame UH ehk ehhokardiograafia, EKG, kopsufunktsiooni ja mahtude määramine) RAVI
Laps on nakkusohtlik 3-4 päeva või kuni palaviku kadumiseni. Kuidas kõripõletikku ära tunda? (1) äkiline algus, tavaliselt öösiti haukuv köha kähe hääl sissehingamisraskus (striidor) võib eelneda nohu ja/või kurguvalu Kõripõletik jagatakse: kerge, keskmine ja raske Kerge kõripõletik: haukuv köha Striidor vahelduv (nutmisel või köhimisel) Laps heas üldseisundis Keskmine kõripõletik haukuv köha kähe hääl püsiv striidor rahulolekus, hingamisel võib kasutada abilihaseid (roidevahemikes on hingamisel näha sissetõmbeid) üldseisund häiritud Raske kõripõletik e. Krupp - tugev striidor hingamise abilihaste kasutamine nahavärvi muutus laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid. Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud
putukad, toiduained, ravimid. 14. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia
· Patsienti abistatakse pere ja tööga seotud probleemide korraldamisel Kroonilise bronhiidi ja emfüseemiga (COPD) patsiendi põetus COPD (chronic obstructive pulmonary disease) on bronhide ja kopsude krooniline ärritusseisund, mis võib ahendada bronhe ja viia kopsuemfüseemini. Ägeda perioodi jälgimine, uuringud ja põetus järgivad põhimises astmahaige ägeda perioodi ravi. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on halvenenud, patsient kasutab hingamise abilihaseid. Rindkere võib olla laienenud ja halvasti liikuv, huuled tsüanootilised. Köha on tugevnenud, võib esineda sitke rohekas või kollakas röga. Pane tähele alajäsemete turseid, mis annavad tunnistust kaasnevast südamepuudulikksest. Uuringud Vaata astma Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Ettevaatlikult manustatakse ventimaskiga hapnikku. Astrupiga kontrollitakse võimalikku süsinikdioksiidi retentsiooni
putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia
pakseneneud. avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, kokkupuutel allegeeniga; hiljem muutuvad püsivateks vahel ebamäärased halva enesetunde hood rahutus, keskendumishäired, kohmakas mängus astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia
hingamissageduse tulemusega. Samas leidsid autorid, et auskulteeritud hingamissagedus võis olla kiirem ka selle tõttu, et lapsi füüsiliselt katsuti ning, et kahe erineva meetodi erinevused ei ole väga suured, mis tõttu võib laste hingamissageduse mõõtmisel kasutada mõlemaid meetodeid. Intubeeritud lapse hingamine on normaalne kui hingamissagedus on normipiires, laps on jumelt roosa ja ei kasuta hingamisel abilihaseid. Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5): · kui lapsel esineb tahhüpnoe · nahk on tsüanootiline; · esinevad inspiratoorsed sissetõmbed (kui laps hingab sisse, tõmbuvad roidevahemikud ja/või sternumi alumine osa sisse); · ninatiivahingamine igal sissehingamisel. Kui leidub üks või mitu ülaltoodud sümptomit, peab õde muutustest informeerima arsti. Samuti peab õde tegema märkmeid kõikidest hingamise muutustest, normist kõrvalekalletest osakonnas
saturatsiooni mõõtmisega. Peale selle mõõdetakse termomeetri abil düspnoega patsientide kehatemperatuuri, sest palavik võib osutada põletikulistele haigustele, nagu pneumoonia, epiglotiit või krupp (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“). Olukorra ohtlikkuse hindamise kriteeriumid hingamishäirete korral Kehahoiak: püstine kätele toetatud säästev asend, mis aitab rakendada hingamise abilihaseid. Kõne: patsient ei suuda moodustada terveid lauseid ilma hingamiseks kõnet katkestamata. Aktiivsus: õhupuudus puhkeasendis. Süsteemne peast jalatallani läbivaatamine Kehaosa Välised tunnused Võib osutada järgmistele haigustele Pea Punetav kurk, paistes huuled, Infektsioon, hüperventilatsioon, äge huulte tsüanoos, ohatis huultel, hingamishäire, kopsupõletik,
annaabi.ee 
