kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe
- palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid:
Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja.
Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja.
· Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad · Jannseni halvatus ja eemalejäämine · Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt · Hurda lahkumine Peterburi · 1882 Jakobsoni surm · 1883 Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus 3)Juhid: kes mida tegi? Mis sündmus?
Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi ka eesti soost maalikunstnikult Johann Kölerilt. Kahjuks suhtusid baltisakslased Aleksandrikooli ideesse tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti arlamendiks". Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusmüügid, kontserdid, teatrietenudes, pidu-ja kõneõhtud
Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa valiti Hurt, kes oli tõusnud kogu rahvusliku liikumise tähtsaimaks tegelaseks. Aleksandrikooli peakomitee koos varsti lisanduva abikomiteede võrguga muutus aga rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga- aastasi suurkoosolekuid, mis toimusid tavaliselt Tartus, hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulus kogu rahvusliku liikumise tollane eliit peale president Hurda veel Jannsen, Jakobson, Kreutzwald, Köler ja paljud teised nimekad isikud. Rahakogumise luba
1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1869 I Üldlaulupidu 1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod
Esimene sissemaks saadi niiviisi küll ära tasuda, kuid järgmisel aastal tasumisele tuleva summa katteks polnud enam kusagilt raha loota, seda enam, et eelmise suve lõikuski põua tõttu äpardus. Köler pöördus palvega Aleksandrikooli peakomitee poole, et see kooli heaks kogutud summadest Köleri isiklikul vastutusel laenaks 20 000 rubla. Võlg lubati lühikese aja jooksul tasuda, kuni mõis on omanike nimele kinnistatud ja on võimalik sellele pangalaenu teha. Aleksandrikooli pea- ja abikomiteede üldkoosolek vastaski laenupalvele jaatavalt, kuid peakomitee esimees J. Hurt keeldus otsust tunnustamast ja keelas laekuril seda summat välja maksta, mis tekitas arusaadavalt suurt segadust ja pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil
Esimene sissemaks saadi niiviisi küll ära tasuda, kuid järgmisel aastal tasumisele tuleva summa katteks polnud enam kusagilt raha loota, seda enam, et eelmise suve lõikuski põua tõttu äpardus. Köler pöördus palvega Aleksandrikooli peakomitee poole, et see kooli heaks kogutud summadest Köleri isiklikul vastutusel laenaks 20 000 rubla. Võlg lubati lühikese aja jooksul tasuda, kuni mõis on omanike nimele kinnistatud ja on võimalik sellele pangalaenu teha. Aleksandrikooli pea- ja abikomiteede üldkoosolek vastaski laenupalvele jaatavalt, kuid peakomitee esimees J. Hurt keeldus otsust tunnustamast ja keelas laekuril seda summat välja maksta, mis tekitas arusaadavalt suurt segadust ja pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil
tarvastu rahvuslikult mõtlevad mehed tulid välja ideega, et tuleks asutada üks kõrgemat laadi eesti kool (praeguses mõistes keskkool), nimi selline, sest taheti pühendada see Alexander I, kelle ajal eestlased vabastati pärisorjusest. Aleksandrikooliidee pärineb 1862st aastast. Tõelise hoo saab asi sisse kui Riigivõimu kinnitus tuli alles 1870 aastal ja sellel aastal asutati Aleksandrikooli peakomitee, üle maa hakati siis rajama ka kohalikke Abikomiteesid- nende abikomiteede peamiseks ülesandeks oli raha kogumine, et see uus eestikeelne kool käima panna. Kogu ärkamisaja vältel üks olulisemaid liikumisi see, mis puudutas kogu eesti ala tervikuna. 1864 aasta palvekirjade aktsioon- pöörduti igast erinevate soovidega otse tsaari poole oma kirjadega, said öelatest mõisnikest üle minna. See kollektiivne palvekiri anti küll tsaarile üle kuid mingit tulemust see ei toonud. Tähtis oli aga see, et selle allkirjade kogumise protsessi
,,Pildid isamaal sündinud asjadest" lisalehel riburada pidi ilmuvad. Hurt on baltisakslaste vastuseisu tõttu varsti sunnitud EP juurest lahkuma. 15.12.2009 1870 juuli Eesti aleksandrikooli Peakomitee. Eesotsas Jakob Hurt. 29.06.1872 toimus Tartus suur Aleksandrikooli koosolek. Esimene rahvuslik parlament, kokku said erinevad rahvusliku liikumise tegelased. Lisaks Aleksandrikooli-temaatikale arutati ka muid asju ja praktilisi probleeme. Aleksandrikooli abikomiteede süsteem kattis suure osa Eestis, oli vaid 68 kihelkonnas. Abikomiteede peamine ülesanne oli raha koguda. 1872. aasta lõpuks oli koos peaaegu 10 000 rubla. Abikomiteede kõige tihedam võrgustik oli Viljandi- ja Tartumaal. Koosolekud muutuvad regulaarseks, hakkavad toimuma igal aastal. Tavaliselt käidi koos Vanemuise Seltsi ruumides Tähe tänava alguses. Seda kooskäimist on tagantjärgi kõrgelt hinnatud. Toimub teatav muutus üksikud tegelased muutuvad rohkem koostegutsevateks
annaabi.ee 
