iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polügaamia on mitmel kujul säilinud tänaseni. 2. Monogaamia levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu. Eestis hakkas monogaamia levima 13.sajandist, kuid veel 17.sajandist on viiteid levinud polügaamiale Perekonna ülesanded Perekonna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tavatähenduses moodustavad perekonna abielupooled ja nende järglased. Samas loetakse tänapäeval perekonnaks : tuumpere, laiendatud perekond, üksikvanemapere, uuspere, lasteta abielupaar, ... Perekonda on peetud sotsiaalsetest rühmadest kõige tähtsamaks. See tuleneb osalt tema ülesannetest ja osalt mõjust tema liikmetele. Perekonna struktuur võib olla kultuuriti väga erinev, kuid ülesanded on kõikjal küllaltki sarnased. Perekonna ülesanded: o Soo jätkamine o Seksuaalfunktsioon
Külalisabielu* eri elukohtades elavate inimeste suhe (abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. 7. Registreeritud abielu eelised vanaabielu ees Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad Kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas 8. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi
lahenduste ,,pakett", kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel. Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud (Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/ ). Kuidas mõjutab abielu naisi ja lapsi? 1980. aastate lõpust alates on vabaabieludesse järjest rohkem lapsi sündinud. Pöördepunktiks sai 1997. aasta, mil väljaspool abielu ilmale tulnud laste arv ületas seaduslikust abielust sündinud laste oma. Ja need polnud sugugi ainult n-ö prooviabielu viljad. Vabasuhetest sündis
söögilaud otse tänaval ja igaüks võis seal süüa nii palju kui süda lustis. Erilise hooga tähistati aastavahetust. Abielu ja perekond. Tavaliselt sõlmiti abielus siis, kui peigmehel oli aastaid 18 ja tüdrukul 15 ringis. Kuid abielluda võis nooremaski eas. Justianus kehtestas abiellumise alampiiriks poistele 14 ja tüdrukutele 12. Kihluti aga veelgi varem, isegi 7-aastaselt. Pulmi peeti suure pidulikkusega. Enne seda sõlmiti aga abieluleping. Keisri seaduse kohaselt olid abielupooled võrdsed. Mehe esmane kohus oli oma naist kaitsta, naisel oma meest austada ja abistada. Naise solvamist samastati mehe solvamisega. Lahutust lubati vaid eriti mõjuvatel põhjustel. Näiteks ühe abikaasa kuulumine ketserite hulka, tema hullumeelsus või oma elukaaslase elu kallale kippumine. 24 Mõjuvaks põhjuseks oli ka laste puudumine. Aga alles pärast 4 aastat kestnud abielu. Bütsantsis tohtisid ka vaimulikud abielluda, omada perekonda ja
Abielluti tavaliselt siis kui peigmees oli juba 18 ja pruut umbes 15, aga abiellti ka nooremas eas. Alampiirik on positele 14 ja tüdrukutele 12. Kihlust peeti sama siduvaks kui laulatustki ja kui peigmees selle tühistas sai ta trahvi ja jäi ilma kaasavarast. Laulatusele eelnes abielulepingu sõlmimine, sest mõlemad pooled pidi olema õigeusklikud ja ei tohtinud olla omavahel sugulased. Pulmi peeti suure pidulikkusega. Seaduse järgi olid mõlemad abielupooled võrdsed. Mehe esmane kohus oli kaitsta oma naist, naisel oma meest austada ja abistada. Kiriku arvates oli aga abielus ja perekonnas otsustav sõna mehel. Lahutust lubati vaid eriti mõjuvatel põhjustel, nagu abikaasa kuulumine ketserite hulka, tema hullumeelsus või oma elukaaslase elu kallale kippumine. Mitmekordselt abiellumist tauniti ja neljandat koda abiellumine oli lausa keelatud, isegi keisrile. Keisri abiellumine oli üldse keeruline ja kallis toiming. Bütsantsis
kastiühiskondade vahel - igal ühiskonnagrupil on oma vajalik ja teisi täiendav funktsioon (varustavad teisi gruppe oma tootemloomaga). Iga tootemi puhul võib eristada kolme inimgruppi - 1) need kes seda kunagi ei söö; 2) need, kes söövad seda ainult mingi teise grupi vahendusel; 3) need, kes seda takistamatult võivad süüa. Vahendamine on oluline näiteks irokeeside juures, kuna taimset toitu peetakse naiselikuks ja loomset mehelikuks, toovad abielupooled need teineteisele kätte ja moodustavad niimoodi väikese kastisüsteemi. Järelikult peab olema totemistlike ja kastiühiskondade vahepealseid vorme ka olemas. Totemistlike institutsioonide üks iseloomulik joon on see, et ühiskonnagruppide ja loomaliikide vaheline homoloogia eksisteerib tegelikult hoopis erinevuste vahel, mis ilmnevad ühelt poolt inimeste ja teiselt poolt loomaliikide tasandil (inimene erineb teisest inimesest nagu karu erineb kotkast). Niisiis on tegemist
Sama sugukonna liikmed ei tohtinud omavahel abielluda, vaid pidid endale kaaslase leidma teisest sugukonnast. Abielu sõlmimine toimus matriarhaadis tõenäoliselt üsna lihtsate rituaalidega. Sugupoolte vahelised suhted olid sotsiaalselt organiseeritud ja need tõid kaasa ühiskonna poolt tunnustatud õigusi ja kohustusi. (Ibid: 25) Seejärel tekkis rühmaabielu, mis kujutas endast sugukondade liitu, millel puudus majanduslik side ja abielupooled elasid eraldi. Sellises kommuunis hoolitsesid laste kasvatamise eest kindlaksmääratud inimesed, mitte aga laste füüsilised vanemad. 5 Ühised lapsed sundisid sugukonna liikmeid asuma hiljem paariabiellu. Ainukeseks varaks kahe inimese vahel olid lapsed ja kogu ülejäänud vara haldas sugukond-kogukond. Tõenäoliselt ei valitsenud mees naise üle ega naine mehe üle. (Ibid: 26)
Agape paneb pere siseselt juhtima ka õiglust et mitte õiglust ainult seksuaalpartnerite vahel vaid ka pereliikmete vahel. Agape on ka seksuaalvägivalla vastu. Inimene võib ahvatleda seksuaalvahekorda ilma et seda ise väga sooviks. Seksuaalne ebaõiglus on ka vägistamine. Aafrika hõimusõdades on vägistamine nagu karistamine vms. Vastuollu läheb ka insest, pornograafia, prostitutsioon. Riik ja seadused peaksid karistama seksuaalkurjategijaid. Mõlemad abielupooled tunnistavad üksteist võrdsena. Inimest tuleks kasvatada et õiguseprintsiip oleks olemas kasvatades. Tänapäeval nähakse abielu kui kahe inimese vahelist lepingut. Lapse ja täiskasvanu suhe kestab elulõpuni. Ainukene erand on adopteerimine. Arvestus Mis on eetika, eetika kolmmõõde, eetiline relativism, eetika teooriad, enda arvamuse kohta, ühe teooria selgitamine, üks olukord mida pidi mingi teooria põhjal selgitama/põhjendama, oma arvamuse peale
VARASEMAD PRAEGUSED Elukorraldus lähtub Elukorraldus lähtub kokkuhoiust ja kulutustest ja krediidi- kogumisest võimalustest Töö on kohustus Töö on isikliku rahulolu ja eneseteostamise vahend Perekonnas domineerib Perekonnas on mõlemad mees, naine allub mehele abielupooled võrdsed Tähtsustatakse toodete Tähtsustatakse elu omamist kvaliteeti Kindlustatuse tagamine on Kindlustatuse tagamine on üksikisiku probleem riiklik probleem Rahuldutakse pingutuste Rahuldutakse pingutuste nii kohese kui hilisema üksnes kohese kompenseerimisega kompenseerimisega
Steriliseerimine on vabatahtlik. See on aga eelduseks Saksamaale jäämiseks. Steriliseeritud „segavereline“ on järgnevalt kõigist piirangutest, millele ta oli seni allutatud, vabastatud. 2) 2. astme juudi segavereliste kohtlemine. 2. astme juudi segaverelised loetakse põhimõtteliselt saksa verd isikute hulka, välja arvatud järgmised juhud, kui 2. astme juudi segaverelised võrdsustatakse juutidega: a) 2. astme juudi segavereline on pärit värdabielust (mõlemad abielupooled on juudi segaverelised). b) 2. astme juudi segaverelise rassiliselt eriti ebasoodne välimus, mis ta juba väliselt juutide sekka arvab. c) 2. astme juudi segaverelisele antud eriti halb politseiline ja poliitiline hinnang, mis näitab, et ta end juudina tunneb ja juudina käitub. Ka nendel juhtudel ei tohi teha erandeid, kui 2. astme juudi segavereline on abielus saksa verd isikuga. 3) Abielud täisjuutide ja saksa verd isikute vahel.
annaabi.ee 
