3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk) 10) Klaasi, tsemendi, keraamikatoodete koostisosad, valmistamine ja omadused
Mis on keemiline reaktsioon? Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetestreaktsiooni lähteainetest teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3 Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon? maapõue sügavuses? Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? kindlal ajahetkel toimuvate
väikese numbri. Näited: CH3-CH2-CH2-CH(CH3)-CH3 2-metüülpentaan CH 3-CH2-C(CH3)2-CH2-CH2-CH3 3,3- dimetüülheksaan CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 1,2-dimetüülbutaan JNE. Isomeeriaon nähtus, kus ühesuguse elementkoostisega ja molekulmassiga ainetel on erinev molekuli struktuur ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Isomeerid on ained, milledel on ühesugune molekulivalem, kuid erinev struktuur. Struktuur on määratud aatomite paigutusega ja aatomitevaheliste sidemetega. Näiteks kõik ained, mille molekulivalem on C6H12, on omavahel isomeerid: 1) n-heksaanil on hargnemata ahel CH 3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 Tema isomeeridel on hargnenud ahel, kuid sama molekulivalem: 2) CH3-CH2-CH(CH3)-CH2-CH3 3-metüülpentaan 3) CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 2,3- dimetüülbutaan Alifaatsete alkaanide isomeerid tekivad C-ahela hargnemise tõttu. Füüsikalised omadused. Hargnemata ahelaga alkaanide molekulid liibuvad
Cs aatom 5,4 Å Aatomi läbimõõdu määrab ära tema sisemine ehitus, mitte koostisosakeste arv. Aatomite masse mõõdetakse aatommassiühikutes, mis on ligikaudu võrdne prootoni/neutroni massiga. 1 u = 1,6710-27 kg Elektronid on ca 2000 korda kergemad. Aatomi ruumalast enamus on tühi. Kui seda tühja ruumi poleks, oleks nt Maa vaid täpike. Kui jagada punkt 1000000 osaks, peaksime saama aatomisarnase märgi. II Molekulid (molecula massike lad.k.) Aatomitevaheliste tõmbejõudude tõttu ühinevad aatomid molekulideks. Ühinemise järel aatomitevahelised jõud saavad molekulisisesteks jõududeks, mis tagavad molekuli püsivuse. Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid. Nt hapnik hoiab enda küljes vaid kaht vesinikku Molekuli mõiste keemias: aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Üksikul aatomil ei ole aine keemilisi omadusi!
Kui mingil temperatuuril gf º> 0, siis on aine vähem stabiilne kui vastavad vabad elemendid. Termodünaamiliselt stabiilne aine (näiteks vesi) on negatiivse tekkevabaenergiaga. Termodünaamiliselt ebastabiilne aine (näiteks benseen) on positiivse tekkevabaenergiagaKuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Süsteemi olekut ja tema muutus saab iseloomustada olekuparameetriga ja olekufunktsiooniga. Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: siseenergia, entalpia, entropia, vabaenergia.
· Keemiline kinemaatika o Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega o Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. o Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. o Kui kiiresti toimub reaktsioon? · Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? o Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid o Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine o Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat o Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse · Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. · Reaktsiooni kiirus sõltub: o reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist, o olekust, o peenestusaste, o temperatuurist, o katalüsaatoritest, o rõhust.
valkelagundav valk. Nt. trüpsinogeen trüpsiin (trüpsinogeen on tsümogeen?). Statsionaarne faas - ... Epimeerid – süsivesikud, mis erinevad teineteisest vaid ühe kiraalse süsiniku küljes oleva OH- konfiguratsioonist (“kas OH- paremal või vasakul”). Tooli ja paadi konformatsioon – tsüklilise süsivesiku erinevad konformatsioonid; tulenevad sellest et tsükliline süsivesik pole tasapinnaline(C-st lähtuvad sidemed ju nurkade all) ja aatomitevaheliste sidemete nurgad võivad olla erinevad. Paadi konformatsioon – tsükli “ääred” tasapinnast kõrgemal; Tooli konformatsiooni – üks “äär” tasapinnast kõrgemal, teine madalamal. Diastereomeerid – süsivesikud, mis erinevad vähemalt kahe kiraalse süsiniku konfiguratsiooni poolest (Nt. mannoos ja galaktoos). Püranoos – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb viiest süsiniku aatomist. Furonaas – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb neljast süsiniku aatomist.
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt
Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O (g) = 2MgO(t) 2 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: · Andmete kogumine · Seoste otsimine pole andmekogumites · Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine · Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Keemilise elemendi definitsioon
1. Orgaanilise aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste kee- miliste sidemetega. 2. Klassikalised struktuurivalemid väljendavad molekulide tegelikku struktuuri järgmiselt: a) aatomite omavaheline seostatus täpselt, kui peame silmas kovalentseid sidemeid; b) aatomite suhteline paigutus ruumis väga ligikaudselt, kuna on tegemist lihtsustatud tasa- pinnalise projektsiooniga; c) aatomitevaheliste sidemete iseloom (kordsus) vaid ligikaudselt või isegi valesti, kuna ope- reerib täisarvkordsete sidemetega; d) elektrontiheduse jaotus molekulis ei näita üldse. Struktuurivalemeid täpsustatakse täiendavate sümbolite ja märkidega, nt aatomite osalaengute tähistamisega (õpiku I osa lk 56, vt ka õpiku II osa lk 21). 17 3
Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine
_ Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Keemiline kineetika _ Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. _ Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. _ Kui kiiresti toimub reaktsioon? Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? _ Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid _ Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine _ Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat _ Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Reaktsiooni kiirus sõltub: _ reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist _ olekust _ peenestusaste _ temperatuurist _ katalüsaatoritest _ rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruse määramine _ Sõltub reaktsiooni kiirusest:
c. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu d. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: ● Andmete kogumine ● Seoste otsimine pole andmekogumites ● Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine ● Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Aatomiehitus
Fe2+ (ferro; hapelises keskkonnas) Fe3+ (ferri; netraalses ja aluselises keskkonnas) Hemiin omab positiivset laengut, mistõttu annab ta soolasid. Liitvalku, mille punane värvus tuleneb heemist ja milles valguliseks komponendiks on globiin, nimetatakse hemoglobiiniks. Ühes hemoglobiinimolekulis on 4 raua aatomit-seob ja transpordib hapnikku. Hemoglobiinis on rauda 1.36% Raua ööpäevane vajadus 10-15 mg. Redoksprotsessid keskkonnas Keemiline reaktsioon on aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: 1) nitraadid nitoosamiinideks metabolismi käigus fermentide abil. Meie organism toodab nn toksiini. 2 NO3 + X RR'N-N=O, mis mürgine 2) Vihmavee happesuse tekkimine CO2 + H2O H2CO3 4) Äikese ajal reaktsioon õhusN 2 + O2 NO2 Keemiline termodünaamika ... käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. Keemiline termodünaamika (t-d) vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja
Lambi soojenemisel elevhõbe aurustub ja gaaslahenduskaar emiteerib nii ultraviolett- kui nähtavas kiirguses ja annab sinakasvalget valgust. Kuna metalliauru aatomid on üldjuhul alati madalamatel energianivoodel kui väärisgaasi aatomid, ergastavad kiirendatud elektronid eelkõige metalli aatomeid. Seetõttu kiirgabki lamp valdavalt just Hg spektriribades, kuigi Hg aurude osa kogu gaasist on vähem kui 1%. Kõrgrõhu lambi spekter on tavaliselt ribaspekter, kuna suure hulga aatomitevaheliste kokkupõrgete tulemusel pole samade elektronorbitaalide energia igas aatomis ühesugune. Kõrgrõhu elavhõbedalampidel võib samuti olla luminofoorkiht lambi siseküljel (DRL, DRLF), mis nihutab lambi spektrit pikemalainelisemasse spektripiirkonda. Elavhõbedalampide efektiivsus on ligikaudu 50 lm/W. On olemas ka kombineeritud elavhõbe-volfram lambid, kus volframniit annab hõõglambile iseloomuliku spektri ja gaaslahendus elavhõbeda lambile iseloomuliku spektri
Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi
Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi
Kuid sideaine sisalduse suurenedes kermiste tugevus suureneb, aga erosioonikindlus väheneb. Sageli on peene- ja jämedateralised kermised väiksema tugevusega kui keskmise terasuurusega kermised. Sellist käitumist pole kermiste erosioonikindluse puhul aga täheldatud. Tavaliselt karbiiditerade suuruse vähenedes erosioonikindlus suureneb. Seega materjalide paindetugevus ilmselt ei ole materjalide erosioonikindluse prognoosimisel arvestatav omadus. Elastsusmoodul näitab aatomitevaheliste sidemete muutumist nende vahekauguse muutumisel. Mida tugevamad on aatomite vahelised sidemed, seda suuremat jõudu on vaja rakendada aatomitevaheliste kauguste suurendamiseks ja seda suurem on 18 elastsusmoodul. Seepärast on esmapilgul ootuspärane, et elastsusmooduli suurenedes materjalide erosioonikindlus suureneb. I.Hussainova on leidnud, et WC-Co, TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni kermiste erosiooni
annaabi.ee 
