*Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused Fe Hallikas värvus mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5.Tõmba igas elemendipaaris metallilisemale elemendile joon alla.Põhjanda vastust a)Na ja Rb b)Au ja Ba c)Mn ja Co d)Sn ja In
Teise faasi moodustumisel struktuuris tekivad materjalis sisepinged mis tõstavad tugevust ja kõvadust. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vananemisel esineb karastatud struktuuris ainult vananemist ettevalmistav staadium, mis seisneb selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma.Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid. Kuna alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad suuresti, tekivad pesades kristallivõre moonutised, mis mõjutavadki sulami tugevust. Vananemise maksimaalne tulemus saavutatakse esimeses staadiumis. Teisel ja eriti kolmandal staadiumil tugevus peaaegu et ei kasva ning võib ka esineda tugevuse vähenemist. Termotöötluse viis Vanandamise kestus min Kõvadus(1. 2. 3. keskmine) HRB Enne karastamist - 63,67
elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone mood pos laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid.
Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevnevad. Lihtaine omadused: (leelismuldmetallid) Füüsikalised omadused Võrreldes leelismetallidega veidi kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Põhjus: aatomiraadiused väiksemad ja laengud suuremad. Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3.
HALOGEENID KOOSTAJAD: HANNA-STIINA KORTIN JA KRISTI RÄÄST HALOGEENIDEST ÜLDISELT • HALOGEENID ON VIIA RÜHMA ELEMENDID- FLUOR, KLOOR, BROOM JA JOOD. • PERIOODI KÕIGE ELEKTRONEGATIIVSEMAD ELEMENDID • ÜLEVALT ALLA RÜHMAS AATOMIRAADIUSED KASVAVAD JA ELEMENTIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB • VÄLISKIHIS ON 7 ELEKTRONI (TÄIUELIKUST TÄITUMISEST PUUDU 1 ELEKTRON) • MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES:
· kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud · 2 viimast väga lähedate omadustega, seetõttu raske teineteisest eraldada · (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon · elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased, · eriti Zr-l ja Hf-l (lantanoidne kontraktsioon; selgitatud lantanoidide juures) · · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid
12 1s orbitaali elektron on (suurema/väiksema) energiaga kui 3s orbitaali elektron ning mõõtmetelt on (suurem/väiksem) 13 Koosta plii tüüpiliste oksiidide valemid PbO2 Kas element plii võib moodustada hapet ja/või alust ning milline(sed) võiks olla valem(id)?nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3 14 Uuri graafikuid ja täida lüngad Graafikul nr 7 on kujutatud 3.rühma elementide aatomiraadiuste muutust. Samas rühmas ülevalt alla aatomiraadiused suurenevad sest elektronkihtide arv suureneb(kasvab).Seetõttu tuuma ja väliskihi elektronide vaheline kaugus suurem, nende vaheline vastastikmõju nõrgeneb ning väliskihi elektrone on kergem loovutada. 1 Antud on järgmine elektronvalem: .....5s ruudus 4d astmes kümme 5p kuubis Leia element ja vasta element Sb a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5 b) Oksiidi valem Sb2O5
· Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO
· Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO
olenedes eelkõige vanandamise temperatuurist. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vananemisel esineb karastatud struktuuris ainult vananemist ettevalmistav staadium, mis seisneb selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma. Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid, nn Guinier’- Prestoni tsoonid. Asjaolu, et alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad tunduvalt, tekitab neis tsoonides suuri kristallivõre moonutusi. See muudabki tugevust ja kõvadust. Loomulikul vananemisel protsess esimesest staadiumist edasi ei lähe. Kõrgematel temperatuuridel läheneb vase kontsentratsioon Guinier’-Prestoni tsoonides vastava keemilise ühendi (nt CuAl2) kontsentratsioonile ja tekib uus faas, nn Wassermanni faas, millel on juba 93 tardlahuse kristallivõrest erinev, kuid sellega koherentselt seotud kristallivõre. See vastab vananemise
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi.
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi.
V) Teist lihvi võrreldes esimese lihviga on näha, et esimesel lihvil on terad ühtlasema suuruse, kuju ja paiknemisega. Lihv 3: 4) Mis liiki lahustuvusega on Cu-Ni korral tegemist? V) Cu ja Ni sulami korral on tegemist piiramatu lahustuvusega. 5) Millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? V) Tegu peab olema asendustardlahusega. Seda liiki tardlahused tekivad metallide korral, mille aatomiraadiused ei erine üksteisest rohkem kui 15%. Mõlemad ained peavad omama üht sama tüüpi Graafik 2 kristallvõresid ja ligilähedasi füüsikalis-keemilisi omadusi. 6) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver. V) Graafik 2 7) Millised on sulami füüsikalis-mehaanilised (kõvadus, tugevus, plastsus) ja tehnoloogilised omadused (valatavus, surve ja lõiketöödeldavus)?
Suure aktiivsuse tõttu on nad sooladena, mitte lihtainena. Suhteliselt madala keemistemperatuuriga. Tahke jood võib sublimeeruda. Kõik halogeenid on mürgised. Kloor lahustub vees vähe, lahustumisel reageerib osaliselt veega ning tekib kloorvesi. See on väga tugev oksüdeerija. Broom ja jood veel vähem lahustuvad, moodustavad samuti broomi- ja joodivee. Joodi saab kindlaks teha tärklise kaudu(muutub siniseks). Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, ülevalt alla perioodilisustabelis aatomiraadiused kasvavad, järelikult oksüdeeruvad omadused nõrgenevad. Fluor reageerib kõigega. Kloor ei reageeri hapnikuga otseselt. Broom ja jood on suhteliselt nõrgad oksüdeerijad. Saamine: · Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja · Kloori saab kontsentreeritud soolhappe reageerimisel tahke kaaliumpermanganaadiga 2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil.
aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused: · komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused · komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured · aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid.
Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone mood pos laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. 46
Elektronafiinsus – energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus – näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid – paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone mood pos laetud ioone – katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid – paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone – anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. 46
aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused: komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid. Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla.
Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polü- ja isomorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (nt. Fe ja Ti). Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomiraadiused, mistõttu aatomid võivad üksteist kristallivõres asendada (nt. Ag ja Au). Puhta metalli kristallisatsioon Kristallisatsiooniks nim. vedela metalliüleminekut tahkesse olekusse. Kristalliseerumine leiab aset juhul, kui tahke oleku vaba energia on väiksem vedela oleku vabast energiast, järelikult kristalliseerumisprotsess võib toimuda ainult alla tasakaalutemperatuuri jahutatud metalli korral.
välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek
tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Kristallivõret on võimalik muuta temperatuuri muutmise teel. Polümorfse muutuse temperatuure on võimalik muuta (alandada toatemperatuurini) legeerimise teel. Isomorfism- Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomiraadiused, mistõttu aatomid võivad üksteist kristallivõres asendada. Puhta metalli kristallisatsioon – jahtumiskõver- Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver, teljestikus temperatuur – aeg. Väikesel jahtumiskiirusel on allajahutusaste väike ja kristalliseerumine leiab aset tasakaalutemperatuurile lähedasel temperatuuril. Jahtumiskõveral iseloomulik horisontaalne lõik (jahtumine seiskub ja
· Keemiliste sidemete moodustamiseks kasutavad need elemendid nii väliskihi s- kui eelviimase kihi d-elektrone ja/või orbitaale; · A-rühmade elementide maksimaalne oksüdatsiooniaste võrdub enamasti rühma numbriga (näiteks kaltsium: II, väävel: VI, lämmastik V); · Elemendi maksimaalne negatiivne oksüdatsiooniaste mittemetallidel võrdub rühma number miinus kaheksa (näiteks lämmastik III). Metallid Paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone moodustades positiivselt laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leelismetallid (ns1) ja leelismuldmetallid (ns2). Vesiniku asukoht Paljud autorid paigutavad vesiniku (1s1) tema keemiliste (mittemetall) ja füüsikaliste omaduste (H2 on gaas) alusel 7A rühma. Mittemetallid Paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused
Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem.
Valentskiht – osaliselt täidetud valine elektronkiht Valentselektronid – valentskihil olevad elektronid Sisekihid – valentskihist seespool olevad elektronkihid Eripärased elektronkonfiguratsioonid. 6. Rühm Cr. Eelistatud on 5 paardumata d-elektroni ja 1 s-elektron: Cr: [Ar]3d54s1 ; 11. Rühm Cu. Eelistatud d10s1 konfiguratsioon. Kovalentne raadius – kui aatomid on kovalentselt seotud Van der Waalsi raadius – kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku Aatomiraadiused. Elektronkihtide lisandudes aatomite raadiused kasvavad. Tuumalaengu kasvades aatomite raadiused vähenevad. Perioodis vasakult paremale aatomite raadiused üldiselt vähenevad, kuid on ka palju erandeid! Kõige suuremad aatomid on tabeli all vasakus nurgas, kõige väiksemad tabeli üleval paremas nurgas. Elemendi iooniraadius – tema osa naaberioonide tuumade vahelisest kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad.
ja tardlahuste kirstallide segu ( + ) või piiratud tardlahused ja () (). Asendustardlahus (lahustuva komponendi aatomid asendavad lahustajakomponendi aatomied). Lahustuvus võib asendustardlahuste korral olla piiratud või piiramatu. Näiteks kui komponent A (lahustaja) ja komponent B (lahustunud) moodustavad piiratud tardlahuse , siis see on B komponendi tardlahus komponendis A. Piiramatud (täielikud) tardlahused tekivad metallide korral, mille aatomiraadiused ei erine rohkem kui 15% ja mis omavad üht tüüpi kristallvõresid ( on isomorfsed) ja ligilähedased füüsikalis-keemilisi omadusi. Sisendustardlahused (lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõre tühimikesse). Sellist lahustuvust nim. piiratud ehk mittetäielikuks. Sisendustardlahused tekivad metalli ja mittemetalli kui ka metallide vahel. Sisendustardlahused on alati piiratud lahustuvusega. Raua polümorfsed kujud
Tihedus, kg/m 3 2340 2700 5900 7310 11900 PERIOODI NR 2 3 4 5 6 NB! Tabelis toodud levinumate vormide konstandid Aatomi ehitus 13. rühmas hakkab parajasti täituma p-orbitaal selles rühmas kõikide elementide väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np1 kus n perioodi nr. B Tl: aatomiraadiused suurenevad metallil. omadused kasvavad B – mittemetall hape: H3BO3 (boorhape) - on veel mitmeid teisi Ülejäänud 13. rühma elemendid hüdroksiidid Me(OH)3 Oksiidi valem (põhiline) kõikidel E2O3 Niisiis, oksiidide reageerimisel veega tekivad saadused, mille happelisus-aluselisus sõltub elemendi metallilisuse määrast:
annaabi.ee 
