Erineva värvusega Ei juhi elektrit Lihtaines on aatomite vahel kovalentsed sidemed Molekulaarsed-koosnevad molekulidest Mittemolekulaarsed-polümeerse ehitusega ained Väävel Grafiit Molekulaarsed mittemetallid Tavatingimustes gaasilises olekus-H,N,F ,Cl Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud kihtidest (punane fosfor ja grafiit)- väikese kõvadusega,kergesti peenestatavad Ühtlase ehitusega kristalsed lihtained (teemant ja räni)-
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad m...
algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne: Eksotermiline-eraldub energia H <0 nt ühinemisreaktsioonid. C + O2 -> CO2 H = -393,6 kJ Endotermiline-neeldub energia H >0 nt lagunemisreaktsiionid. NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides) Mittepolaarne tekib ühe ja sama mittemetallilise elemenid aatomite vahel. Nt: O2 Polaarne tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel
Rühmad jagunevad A- ja B- rühmadeks. A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab. B- rühma elemente nimetatakse ka siirdemetallideks. B- rühmade elementidel on väliskihis reeglina 2 elektroni. 3. 4. Aatomiraadiuse kasv metalliliste omaduste tugevnemine Mittemetalliliste omaduste tugevnemine 5. Elektronide kahesugune iseloom Elementaarosakesed Laine Orbitaal need ruumiosakesed kus elektron liigub Orbitaalid
..VIII) ja N tähtedega (A, B). a · Rühmasid kokku 18. K · A-rühmanumber näitab väliskihi Rb elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron väliskihil). Cs · B-rühma elementidel enamasti 2 Fr elektroni väliskihil. Perioodilisustabeli seosed Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv Aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Perioodis Rühmas Tuumalaeng suureneb vasakult suureneb ülevalt paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv Aatomi väheneb vasakult suureneb ülevalt raadius paremale alla Elektronkihtid ei muutu suureneb ülevalt e arv alla Ülesanne 1
VIII) N ja tähtedega (A, B). a Rühmasid kokku 18. K A-rühmanumber näitab väliskihi Rb elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron väliskihil). Cs B-rühma elementidel enamasti 2 Fr elektroni väliskihil. Perioodilisustabeli seosed Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv Aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Perioodis Rühmas Tuumalaeng suureneb vasakult suureneb ülevalt paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv Aatomi väheneb vasakult suureneb ülevalt raadius paremale alla Elektronkihtid ei muutu suureneb ülevalt e arv alla Ülesanne 1
mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul. Leidumine ja saamine: Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka maakoores. Omadused: Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He->Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s 2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsioonienergia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud
tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on: metallidele omane elektrone loovutada, mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding".
29.Mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine. Näited Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudel üle 3 elektroni. Mittemetalli aatomitel on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeeniioonid). Neil juhustel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomiteomadus liita elektrone suureneb alt üles poole ( aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on floor. Mittemetallide elektronegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas. 30.Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. Mittemetallid on lihtained, millel puudavad metallidele iseloomulikud omadused: nad on metalliläiketa, mittesepistatavad, halvad soojus- ja elektrijuhid; keem. Reaktsioonides on nende aatomitele iseloomulik võime siduda elektrone
Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6).
Leidumine ja saamine. Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka suhteliselt rohkem maakoores Omadused. Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He®Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad
1911 Kamerlingh-Onnes avastab, et vedel heelium on ülijuht. 1911 Robert Millikan mõõdab elektroni laengu. 1911 Charles Thomson Rees Wilson leiutab udukambri, mille abil on võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. 1912 Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. 1912 Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. 1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. 1913 Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. 1913 Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). 1913 Bohr esitleb aatomi kvantmudelit. 1914 Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton. 1914 Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on
24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. · Nii süsiniku kui räni oksiidid on happeliste omadustega. · Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. · Süsiniku kõige tuntumad erimid on grafiit ja teemant, kuid tuntud on ka fullereenid ja karbiin (või karbüün). · Termodünaamiliselt stabiilseim on normaaltingimustel grafiit.
Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14. rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. Grafiit- Koosneb plenaarsetest sp2 süsinikukihtidest. · Musta värvi, elektrit juhtiv,
elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2. kihil kuni 8 elektroni, 3. kihil kuni 18 elektroni ja 4. kihil kuni 32 elektroni. Näidis elektronskeemist kõrvaloleval joonisel. Iga keemilise elemendi lahtris on lisaks elemendi tähisele üldjuhul aatomnumber ja aatommass, aga vahel on märgitud ka elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Tuumalaengu Aatomiraadiuse Metalliliste omaduste Mittemetalliliste kasvamine kasvamine tugevnemine omaduste tugevnemine perioodis perioodis perioodis perioodis ↓ rühmas ↓ rühmas ↓ rühmas ↑ rühmas 8. Ionisatsioonienergia.
keemiliste ühendite koosseisu. Elektronafiinsus Elektronafiinsus - energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. F (g) + e F (g) EA = 328 kJ/mol Mõnede aatomite (2A rühm, väärisgaasid) esimesed elektronafiinsused on positiivsed (elektroni lisamiseks aatomisse tuleb kulutada energiat). Enamik teisi ja järgnevaid elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid. Tugevalt negatiivne elektronafiinsus põhjustab mittemetallilisi omadusi (mittemetallid seovad kergesti elektrone), mis on taas kooskõlas mittemetallide paiknemisega perioodilisuse süsteemis. Aatomite magnetilised omadused Elektroni spinn on seotud tema magnetiliste omadustega. Kui kõik elektronid on paardunud, nimetatakse sellist ainet diamagnetiliseks. Diamagnetilised ained tõukuvad vähesel määral magnetist eemale.
C Tihedus, kg/m3?? – 0,534 0,971 0,862 1,532 1,873 2,1-2,4 viga? Lihtainetena läikivad hõbevalged (Cs – kuldkollane) pehmed metallid Li, Na, K – veest kergemad (Li on kõige kergem metall üldse) Head elektri- ja soojusjuhid Li lähedased Na “hüpe”: aatomiraadiuse kiirem kasv K Rb lähedased Cs Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti Rb, Cs – süttivad õhus, F2-s, Cl2-s momentselt reageerivad energiliselt paljude mittemetallidega ja ühenditega (Br2, I2, S, H2 (kõrgemal t-l), põlevad CO2-s); paljude metallidega moodustavad intermetallilisi ühendeid, omavahel sulameid Veega: 2Lm + 2H2O → 2LmOH + H2 Li rahulikult, Na energiliselt, K - eralduv vesinik süttib,
annaabi.ee 
