Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA Kui element loovutab elektrone siis on ta REDUTSEERIJA · Elektron skeemid : Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) · Elektronvõrrandid :...
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon...
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal elektrone, mille l võrdub nt 0, 1, 2, 3, nimetatakse vastavalt s-, p-, d- ja f-elektronideks magnetkvantarv m – määrab orbit...
E redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; · peakvantarv, n määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 ... , (kihid: K, L, M, N ..); · orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); · magnetkvantarv, ml määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse e...
on Elavhõbe 80 keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist, mis on temperatuuridel vedel. normaaltingimuste lähedastel Hg 200,59 2 18 32 18 ...
KONTROLLTÖÖ. A AATOMIEHITUS. 1 Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised. 6 P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades. 7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f ...
Järeltöö : AATOMIEHITUS. 1. Täida tabel: Keemiline element Prootonite arv tuumas Tuumalaeng Elektronide arv H 1 1 1 He 2 2 2 Li 3 3 3 Be 4 4 4 B 5 5 5 C 6 6 6 N 7 7 7 O 8 8 8 F 9 9 9 Ne 10 ...
Elemendisümbol tähed (Cl) Elektronidearv/Prootonitearv ülemine (17) Neutronitearv alumisest lahutan ülemse (18) Tuumalaeng - +ülemine (+17) Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt v...
Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil ...
Pelgulinna Gümnaasium 10P Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus Referaat Tallinn 2017 Sisukord 1) Keemilise elemendi nimetuse päritolu 2) Kes ja millal avastas 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid 5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused 6) Elemendi ja tema ühendite biotoime 7) Kasutamine tänapäeval 8) Huvitavad faktid 9) Pildid 10) Info allikad 1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu 1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue...
LÄMMASTIK (N) Anzelika Raagmets Aatomiehitus N+7I 2)5) VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li...
VÄÄVEL Maris Adoma, 8.b Rapla Vesiroosi Gümnaasium ASUKOHT PERIOODILISUSTABLIS JA AATOMIEHITUS *Väävel asub perioodilisustabelis 3. perioodis ja 6A rühmas. Tema elektronkattes on 3 kihti. Tal on 6 väliselektroni. •Väävel on mittemetall. •Väävli tuumas on 16 prootonit ja tema elektronkattes on 16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS
Mihkel Erik Rebane VASK KODUTÖÖ Õppeaine: Tehnomaterjalid Tehnika instituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: A. Lill Tallinn 2018 AATOMIEHITUS Vase aatomil on 29 prootonit, Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Vase elektronskeem on 2)8)18)1). Aatommass 63,54(Joonis 1Vase aatomistruktuur). [1] Joonis 1Vase aatomistruktuur [2] 2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3] Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre 1.1 Pealmised vase sulamid: Pronks Messing Melhior Monel Tombak Konstanaat [1] 1.2 Kasutusalad Hea elektrijuht, torud, vardad, sulamid ...
Aatomiehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Elektronite arv: 53 Neutronite arv: 74 Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või pu...
Metallid Mis on metallid? Enamasti on metallid iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metal...
s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib...
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja p...
∆E – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; • peakvantarv, n – määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 … ∞, (kihid: K, L, M, N ..); • orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, …, n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); • magnetkvantarv, ml – määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lah...
Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green"). 2 Kulla aatomiehitus Elektronkihtide arv: 6 Esimesel kihil: 2 Teisel kihil: 8 Kolmandal kihil: 18 Neljandal kihil: 32 Viiendal kihil: 18 Viimasel kihil: 1 Kulla aatomimass on 196,967 ja järjenumber on 79. Kullal on 79 prootonit, 79 elektroni ja 118 neutronit. Elektronkihte on tal 6. 3
Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hupoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria pohjal; mudelid. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt(voi molekulilt). 9. Keemiline side.
Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta võrdne molekulmassiga 16. Mool. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10 ) loendatavat osakest, mis on sama 23 palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12 17. Ainehulka leidmine. 18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Perioodilisustabelisse on elemendid järjestatud tuumalanengu alusel (algselt aatommassi alusel). elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 19. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). 20. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi 21
tihed töödeldav g/ Asukoht prootoneid - 13 Aatomiehitus sulamistemp tabelis - 600 Füüsikalised peh omadused aatommass - 26,98
Tänapäeval on võimalik paljusid makroskoopilisi protsesse edukalt arvutiga modelleerida, saamaks paremat ettekujutust mikroskoopilisel tasemel toimuvast. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod? Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine: o Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga? Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks.
aatomeid ei teki juurde ega kao. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. Esimene samm on tavaliselt andmete kogumine, mille käigus toimuvad vaatlused ja katsed aineproovidega. Olles märganud seaduspärasusi, asutakse välja töötama hüpoteesi, selgitust. Kui korduskatsed toetavad hüpoteesi, hakatakse teooriat sõnastama. Harilikult tõlgendatakse teooriat mudelina. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Perioodilisustabelist saame teada elemendi elektronide arvu elektronkihtidel, aatommassi suurust ning mis metall see aine on. Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide
muutused Nt põlemine Mikroskoopiline tase – aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) → 2MgO(t) 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine: o Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum omakorda koosneb prootonitest (+) ja neutronitest (0). Elektroni laengut nimetatakse elementaarlaenguks, kuna see on looduses kõige väiksem laeng. Prootonite arv (Z) – aatomi tuumalaeng – aatomnumber – järjekorranumber Neutronite arv (N) Massiarv (A) = prootonite arv (Z) + neutronite arv (N)
* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: ● Andmete kogumine ● Seoste otsimine pole andmekogumites ● Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine ● Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Perioodilisustabelisse on elemendid järjestatud tuumalanengu alusel (algselt aatommassi alusel). Kui Mendelejev esimese perioodilisustabeli lõi, reastas ta elemendid tabelisse nende aatommassi kasvu järjekorras ritta ja reastas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et “elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 8. Ionisatsioonienergia.
6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1) Probleemi püstitamine. 2) Taustinformatsiooni/andmete kogumine. 3) Seoste otsimine andmekogumites. 4) Hüpoteesi(de) sõnastamine 5) Eksperimentaalne kontrollimine – vaatlused/katsed 6) Teooria formuleerimine (tulemuste analüüs ja järeldused): – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivselt laetud elektronpilvest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist ning aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
