Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele aastatele (1944-45) 2) Rahulolu sest kõik läheb hästi.
Globaliseerumise probleemiks on ületarbimine, mille toob kaasa majanduse tõus. Arenenud maade inimestel on piisavalt raha, et endale kõike lubada ja ettevõtted muudkui toodavad, isegi seda, mida inimene tegelikult ei vaja. Tänapäeval võib poest ju endale soetada ükskõik mida, poeletid on alati kaubast lookas. Kogu selle kauba tootmiseks raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Rahvusvahelised firmad küll pakuvad aasialastele tööd, kuid ühtlasi toovad neile riikidele kaasa ka mitmeid muresid, saastades sealset keskkonda jäädavalt. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ja globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Globaliseerumine toob endaga kaasa ületarbimist ja sellest tingitud saastunud keskkonna. Positiivseks globaliseerumise tulemuseks on riikide turvalisustunde suurenemine.
saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva. Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest NSVLi väed asusid pealetungile. · Süd pidi vallutama Kiievi (õnnestus), edasi plaan jõuda välja Kaspia mereni (Kaukaasias naftaväljad), sinna välja ei jõutud. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaase- USA astus sõtta, Hitleri vastane koalitsioon laienes. Sõda Kagu-Aasias loosungi all ,,Aasia aasialastele" euroopa kolonistide minemaajamine, aga valitsema said jaapanlased. USA oli abistanud sõjas olevaid riike juba varem. 1941.märtsis võeti USAS vasti lend-lease seadus, mille kohaselt on USAl osutada abi igale riigile, mille kaitse on USA seisukohalt oluline: Inglismaa sai USAlt varustust sõdimiseks, Inglismaa poolel toetati ka NSVLi, hiljem ka otsest abi (nt veoautod, toiduained, sidetehnika. 14.aug 1941 sõlmisid Inglismaa (Churchill) ja USA (Roosewelt) Atlandi
sõdinud. See oli mõlemale kasulik, sest kumbki ei pidanud oma jõude killustama. NSVL-i väed olid Euroopa pool, Jaapani ressursid läksid Kagu-Aasia alade hõivamiseks nad liikusid väga kiirelt. Hong Kong saadi 1941 detsembri alguses, Singapur veebruaris 1942. Alad Kagu-Aasias ei olnud eraldi riigid, vaid olid Inglismaa ja Prantsusmaa (Vichy vabariigi) kolooniad. Jaapanlaste sõjaloosung oli ,,Aasia aasialastele", kuid tegelikult huvituti oma ülemvõimu kehtestamisest alntud aladele. Kagu-Aasias sõdisid lisaks Inglismaale ja Prantsusmaale ka USA väed. Nüüd võib rääkida maailmasõjast sõda Euroopas, maailmamerel (allveesõda), Kagu-Aasias. Murrangud 1939 1942 saab rääkida esimesest etapist sõjas. Seda iseloomustab eelkõige Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. 1942 aasta suvest kuni 1943 aasta suveni oli murranguperiood sõjas. Murrang oli
'41 a suvel USA ja Ing sõlmisid omavahel Atlandi harta. Lend-lease süsteem USA majanduses, abi andmiseks abivajavatele riikidele. Abiandmissüsteem tekkis juba enne seda, kui USA sõtta astus. 7 dets '41 ründas Jpn USA, mis tõi kaasa USA sõtta astumise. NSVL ja Jpn vahel kehtis mittekallalaetungi leping, mis kehtis kuni '45. Jpn alustas samal ajal, kui USA ründas, ka Kagu-Aasia alade ründamist. Umbes 6 kuu jooksul Pr-Indohiina, Filipiinid, Uus-Guinea vallutati. Toimus loosungi ''Aasia aasialastele'' all. '42 a suvest kuni '43 a suveni sai alguse murranguperiood sõjas. Sõjatandrid: · Vaikne-Ookean Midway lahing juuni 1942. USA pani piiri Jpn vägede edasitungile V-O suunal. Alates sellest hakkas Jpn aeglane taandumine. · Põhja-Aafrika Itaalia ja Sm väed paiknesid eeskätt Liibüas, kust nad tungisid edasi Suessi kanali suunal (ühendus Punase mere ja Vahemere vahel, kaugeim eesmärk ida suunas Pärsia lahe nafta)
kirjtuasid 16 riiki alla ühinenud rahvasti deklaratsioonile. Pmst need riigid, kes olid sõjas, need rõhutasid, et ei sõlmi separaatrahu Saksamaaga.( üks riik liitlastest üksinda sõlmib rahu) . see organistasioon sai aluseks ÜRO tekkele. Detsembris 7. 1941 ründas Jaapan USA-d. Pearl Harbor-is. See Jaapani rünnak tõi kaasa selle, et USA sekkus sõtta. See usa sekkumine II maailma sõtta, tõi kaasa selle, et Hitleri vasane koalitsioon laienes, enne ainult majanduslikult oli. "Aasia aasialastele"- Jaapani loosung. (uuri mis tähendas) !942 ja 43 toimusid murrangulised lahingud, mis tõis sõtta pöörde. Vaikse ookerani piirkonnas purranguliseks lahinguks oli 42 juunis toimunud Midway lahing. Selle lahinguga usa panid piiri Jaapani edasitungile Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast seda algas Jaapani aeglane taandumine. Teine murrrangu moment sõjas oli Põhja-Aafrikas. Oktoobris 1942 El-Alameini lahing. Selle sama lahinguga pandi piir Saksa ja Itaalia vägede edasitungile (sm tahtis
selge sõnumi, et Hitleril ei ole kavatsust Ida-Euroopa rahvaid totalitarismist vabastada, vaid asendada bolsevistlik türannia natsionaalsotsialistlikuga. 1941. aasta suvel aktiviseerus ka Jaapan, esitades 23. juulil nõudmise, et talle antaks sõjaväebaase Indo-Hiinas, mis kuulus Prantsuse ja Briti mõjusfääri. Päev hiljem alustas ta Indo-Hiina okupeerimist. Jaapanlaste loosung Aasia aasialastele! oli valdavalt lääneriikide koloniaalsõltuvuses olevate rahvaste seas populaarne, ning jaapanlasi tervitati kui vabastajaid. Sõja kuulutasid Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid Jaapanile siiski alles pärast seda, kui viimane ründas 7. detsembril 1941 USA laevastiku baasi Pearl Harbouris. Edukale rünnakule järgnes veelgi edukam vallutusretk Kagu-Aasias ja Vaiksel ookeanil. 11. jaanuaril 1942 vallutasid jaapanlased Kuala Lumpuri, 20. jaanuaril tungisid Birmasse, 15.
Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga. Rassismi avaldumissvormid: · juutide vaenamine läbi ajaloo kogu Euroopas (antisemitism), mis vastureaktsioonina tekitab sionistliku liikumise. Kõige ulatuslikumalt natsionaalsotsialistlikul Saksamaal · aaria rassi kui ülirassi teooria - natsionaalsotsialistlikul Saksamaal · 30-aastatel jaapanlaste tees "Aasia aasialastele" · must rassism - USA-s Farrakhani juhitud liikumine; massirahutused Los Angeles'is 90-ndate aastate alguses - mustade vägivald oli suunatud suurel määral kollaste vastu. · tänapäeval Venemaal, seoses pommiplahvatustega Moskvas, rassism kaukaaslaste suhtes Rahvas ja rahvus Rahvas - riigi või teatud maa-ala elanikud. Rahvus - eeldab kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena, mis võib põhineda
vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms. on klassifitseeritav rassismina. Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga. Avaldusvormid: 1 juutide vaenamine läbi ajaloo kogu Euroopas (antisemitism), mis vastureaktsioonina tekitab sionistliku liikumise. Kõige ulatuslikumalt natsionaalsotsialistlikul Saksamaal 2 aaria rassi kui ülirassi teooria - natsionaalsotsialistlikul Saksamaal 3 30-aastatel jaapanlaste tees "Aasia aasialastele" 4 must rassism - USA-s Farrakhani juhitud liikumine; massirahutused Los Angeles'is 90-ndate aastate alguses - mustade vägivald oli suunatud suurel määral kollaste vastu. 5 tänapäeval Venemaal, seoses pommiplahvatustega Moskvas, rassism kaukaaslaste suhtes 1.2. Rahvas ja rahvus Rahvas - riigi või teatud maa-ala elanikud Rahvus - eeldab kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena, mis võib põhineda keelel, kodumaal, ajalool, religioonil, tavadel jmt.
faalanksisse. Pidi taotlema eliidi lojaalsuse, sõjalistes ametites oli makedoonialased, aga tsiviilametites oli kohalikud. Ta pidi käituma nagu Aasia kuningas. Tema muutuine pärsia kuningaks, hakkas kandma avalikel puhkudel pärsia päraseid riideid (mitte kreeklaste ees), Roxana oli kesk-aasia päritolu, paksu pahameelt makedoonlastel ja kreeklastel , nõudis seda etiketti et kuninga ees maani maha kummardama. Proskynesis. Aasialastele oli see normaalne , kreeklastele ja makedoonlastele tundus see alandav, tugevad konfliktid, kes keeldusid seda tegemast. Tema iseloom oli, ta oli endast ülimal heal arvamusel, talle oli omane selline äkiline meelelaad, oli pahe joomisega, allikatest hästi teada, et pidutsused kestsid hommikutundideni. See tekitas konflikte ja tekkis ka küsimus, et see enda esinemine, kas see oli tingitud aasialaste moodi käitumisest, või ta hakkas hulluks minema. Võisid kombineeruda.
annaabi.ee 
