Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
2) Kõik olid allunud tsaarile. 3) Linnlased olid sunnismaised. -- Rajas nekrutite sõjaväe, see oli loosiline sõjavägi (alaline) Pearaha, (seda maksid ainult mehed.) Riiki aitasi valitseda senat. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. -- Katariina II oli väga avatud silmaringiga ja luges palju raamatuid ning oskas paljusid keeli. Ta arvas et kui Venemaa ühiskonda paremaks teha peab ta tegema ise seadusi. Ta kutsus appi endale aadlikkonna millega seadusi arutada. Aga nendega ta ei suutnud kokkuleppele jõuda ning saatis aadlikkonna laiiali ilma et oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla. -- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa
Selleks oli saanud Napoleon veel vabariigi ajal. Sõjakäikudel edu kogunud mehed ei tahtnud enam koju tagasi pöörduda ja hakata talupojaks, käsi- või manufaktuuritöölisteks. Sõjamehed pidasid end tsivilistidest paremaks, võõrandudes rahvast ja moodustades omalaadse ühiskonnakihi. Mis seal parata, sõjavägi oli esmase tähtusega riigi jaoks, mille eksistentsi vastu võitlesid pea kõik. Napoleon taastas ka aadli tiitli ja lõi nende jagamisega ka uue, keisririigi aadlikkonna. Tõusikutest ettevõtjatel oli end tore ju näha tiitlitega kroonitult, justnagu vanadel aegadel. Ka see iseloomustab veel nii hästi, kui raskelt vanad kombed välja surevad. Esimene keisririik hävis lõpuks sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu. Meeleheitlik Venemaa ekspeditsioon võttis meeletu lõivu, ja seda mitte tänu Vene vägede vaprusele (ka Venemaa ridades oli meeletu häving). Suurepärane logistika vedas suurt
Maajade kultuur põhines inimeste jaotamisel klassidesse. Peamised klassid olid valitsejate klass ja talupoegade klass. Oli ka haritud aadlikke, kes olid kirjatundjad, kunstnikud ja arhitektid. Maajade kultuuris olid ka orjad. Orjad olid põhiliselt sõjavangid ja nende lapsed, aga ka ebaseaduslikud või orvuks jäänud lapsed. Provintsides olid kubernerid, kes olid aadlikud neljast kuninglikust perest. Väikeste linnade ja külade valitsejad moodustasid madalama aadlikkonna, kes ei olnud kuninglikust perest. Ühiskonda organiseeris meestest koosnev klanni süsteem nagu ka kuninga perekond. Kuninga vanimast pärijast sai uus kuningas. Maajade kultuuris olid just aadlikute pojad need, kes said kõige parema hariduse. Preestrite hoole all õppisid nad kirjakunsti, muusikat, ajalugu, sõjakunsti ja religiooni. Aadlikute tütred olid rangelt eraldatud. Vanemad lapsed elasid just neile ehitatud elamutes. Lapsed elasid oma vanematega
majanduslike eesmärkide saavutamisel. Lisaks tulid neile kasuks perekondlikud ning muud isiklikud sidemed mitmetes linnades. 45) Millised olid Hansa liidu languse peamised põhjused? Nimeta vähemalt kahte neist! 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse. 46) Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal?
ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon
Paavstivõimu tsentraliseerimine algas enne ilmalike riikide oma. Paavstide püüe jõuda universaalse monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi. Tema asemel sai paavstiks Bonifacius VIII. Tema vastaseks oli Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus, kes oli võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle. Philippe seevastu keelas ära kõikide väärismetallide
riigi eelarves. See on keskne Pr revolutsiooni tegur, et oli suur finantskriis. Louis XVI vahetas sageli ministreid (peaaegu iga 2a tagant), aga tavaliselt olid nad eluaegsed ametid. See närvilisus ja kiirus rahandusministrite vahetamisel näitas, et riik üritas midagi teha. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18
ning Läänemerepiirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Ka Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse. Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud
vaikides , aga 1615 sai hing täis ja lasi arreteerida aadli positsiooni 2 juht ja lasi nad ka avalikult hukata. Seda otsest vägivalla tegu ei kannatanud enam aadel välja ja pöördus kuninga poole , kuningas kasutas ära konflikte et Willlu mõjuvõimu vähendada, ja pandi kirja raport, juurdlus komisjoni otsuse põhjal võttis Wilhelmilt Kuramaa hertsogi trooni ära. Kuramaahertsogi riik taasühines, tema vanemvend sai kõik endale. Friedrich oli kompromissi altim, oskas vältida konflikte aadlikkonna ja poola kuningaga. Poola kuninga surevl 1617 pidi algkirjastama, hertsogi riigi valitsemiskorra, need tugevndasid oluliselt kohaliku aadli positsiooni , nende alusel moodustati hertsogi nõukogu, mis pidi otseselt valitsema herstogi riigi üle, mingil juhul kui herstogit pole, pidid asendama teda, muudel aegadel kui ta ametlikult olemas, siis oli tema ülesandeks hertsogit nõustama ja kaitsa kohalike aadlike huve.
annaabi.ee 
