varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,, Rolandi Laul", saksa eepos ,, Nibelungide laul ").
Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid:
Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet. Ordud ja kloostrid: Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused. Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon. Usk ja haridus: Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel. Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli konfirmatsiooni sacrament. Nõuti ka kiriklikku abielu laulatamist. Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust
Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest
ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälset musitseerimist on tulnud väga paljud suulised muusikakultuurid. Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab aga noodikirja kasutamist. Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2
öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat
Hiljem kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud. Kuulsaimad laulikud olidki enamasti koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu Akvitaania Eleonore'i (u 1122-1204) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne'i õukonda. Kuulsaid daame oli aga ka laulikute endi hulgas, nagu Beatritz de Dia.. Peamisteks on selles traditsioonis armastus-ja kangelaslaulud. Armastuslaulud on seotud rüütlikultuurile väga iseloomuliku südamedaami kultusega. Ka kõrgest soost rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami (sageli konkreetse isiku) poole
2.4. Rüütlikultuur: a) Turniirid- oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut
2.4. Rüütlikultuur: a) Turniirid- oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende
diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe). Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe. Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab
Pforta klooster-Saksamaal Düringis - emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega. Dominiiklaste konvendid olid Tlnas, Tartus, Narvasse rajamine ei õnnestunud, sest enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel. Traditsiooniliselt peetud 1229 või 1239. Frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres ning Lihulas (seda ei ole suudetud tõestada). Seejuures vaid Tartu konvent oli alguse saanud juba 13. saj, Rakvere ja Viljandi oma pärinevad alles 15