Miks on raamatu pealkiri selline? Kas Timo oli hull? Raamatu pealkiri oli selline seepärast et kaks keisrit olid Timo hullust tunnistanud, kuid minu arust Timo ei olnud hull. Tema maailmavaade oli lihtsalt teistest erinev, sest ta oli näinud maailma rohkem kui teised ja ta arvas teadvat mis on parem. Tema arvamust lihtsalt ei võetud kuulda ja selle asemel tembeldati ta hulluks. Miks viidi Timo 9 aastaks vangi? Sest ta kirjutas keisrile otsekohese kirja, mis oli väga mitte-aadellik. Ning kuigi see kiri oli aus, ei meeldinud see keisrile. Kas Timo oleks saanud enda elukäiku muuta? Oleks, kui ta poleks kirjutanud seda liigselt otsekohest ja lubamatut kirja, mis rikkus rängalt aadlikke tavasid. Kuid samas olid Timo eesmärgid üllad, ta tahtis oma riiki aidata, nähes kui palju rohkem on Lääne ühiskond Venemaast arenenum. Ta lihtsalt väljendas end tolle aja kohta valesti, mis läks talle kokkuvõtvalt elu maksma.
Kuigi ka tema piltide peategelased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i (1732-1806) looming. ("Kiik") Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) . 18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle
mitte paremaid pükse ja tallatud saapaid. Vahel välja minnes võis ta siiski välja näha nagu elegantne noormees. Ta tahtis kõike omal jõul saavutada, temas kümnekordistus soov elus läbi lüüa, temas kasvas kuulsusejanu. Hingelaadilt oli ta samuti ehtne lõunaprantslane, otsuse teoks tegemisel ta kõhkles. Esialgu tahtis ta ülepeakaela töösse mattuda, kuid peagi ahvatles teda vajadus sidemeid luua ja ta otsustas minna seltskonda, et daamide südameid ja soosingut võita. Tema aadellik perekond ei suutnud teda kuigi palju toetada, sest nende veinitööstus oli muutunud kapitalistlikuks. Tema põhiprobleemiks, nagu paljudel tolleaegses ühiskonnas, oli raha, au ja kuulsus, mida ta saavutada üritas ning ta tegutsemise motiiviks oligi auahnus. Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli
Pärast pikka üksikvangistust oli Timo mõistus veelgi ähmastunud. Ei olnud selge, mil määral oli ta hullus teeseldus, mil määral tegelik. *Ausus Teoses on tähtis aususe küsimus. Probleemiks on see, et kuhu maani on aus olemine kasulik, kust maalt tekib piir, mille ületamisel muutub ausus inimesele hukutavaks. Timo oli küll lubanud, et ta räägib keisrile alati tõtt, aga see et ta oma manifesti saatis, mis oli küll sisuliselt aus, ent tavasid eiravalt otsekohene ning mitte-aadellik, kus kritiseeris Bock riiklikku olukorda, mille leidis aegunud ning silmakirjaliku olevat ning tundis, et hinnatud ei ole ausus ja truu riigiteenimine, vaid pugemine ja valelikkus , oli keisri jaoks täielik solvang ning lase mehi arreteerida. Sellest tulenevalt üdini aus olemine ei ole just alati kõige kasulikum. *Võimu ja vabaduse probleem See tuli välja selles, et isegi kui Timo sai pärast üheksat aastat vangis olemist välja ei saanud ta siiski mitte kunagi vabaks
bassita Istumine IV III II I Coperto suletud Aperto avatud Noodi kohal + (suletud) Noodi kohal . (avatud) Con sordino Senza sordino TROMPET Trompeti kuju on alati olnud sirge. Trompeti eelkäija oli TUUBA (see pole see, mida praegu nii nimetame). Iirimaal on kasutusel olnud varasel keskajal TRUMBA. Araablastel olid trompetilaadse pillid: ALNAFIR või ANNAFIR. Juba ammustest aegadest on teada, et seda pilli ei võinud igaüks mängida. See oli aadellik pill. Selline trompetikuju on pärit u. 16. saj. Clrarino tehnika Trompeti perekond: Trompet in B (tänapäeval sageli ka in C) Flügelhorn in B * erinev on huulik, kuju * tämber on pehmem (sarvelik) * esimesi ülemhelisid saab mängida (trompetiga ei saa) * sordiiniga ei mängita Ventiilide tööpõhimõte: 3 ventiili 1. madaldab heli 1 toon (s.2) 2. madaldab heli pool tooni (v.2) 3. madaldab heli poolteist tooni (v.3) Ulatus:
Häälik: l Tähendus: järv. Õigetpidi tõus, pööratult (1) mõõn. Võib olla ka elu või partnelluse sümbol. Jumalus: Nertus. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohekas- sinisena. 22. inguz (või ing). Häälik: ng Tähendus: Freyr. Ka "olema kellegi poeg/tütar" On ka "aken teise teadvusesse" vms. Jumalus: Freyr/Freyja. Element: vesi, maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 23. othila (või ethel). Häälik: EI OLE Tähendus: päritav maa, aadellik. Millegi kindlustamine ja keskendamine. Loob kokkukuuluvustunde. Jumalus: Odin. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. 24. dagaz (või daeg). Häälik: d Tähendus: päev. Kasutatakse ka millegi nähtamatuks muutmisel. Jumalused: Loki, Heimdal. Element: tuli, õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. PILDILISA
Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist. Eesmärgiks oli kaotada seisuste privileegid. Reformide pooldajad on eelkõige haritlased ja õpetlased (sh advokaadid, arstid). Valgustust toetab ka kodanlik-aadellik eliit. Hinnati töökust, kohusetunnet Valgustuse kultuur on eliidi kosmopoliitiline prantsusepärane kultuur. Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus. Prantsusmaa sisepol ummiku tõttu kutsutakse 1789 kokku Generaalstaadid. Valgustus on kodanikuühiskonna alusbaas. Valgustuse olulised tähendused: ühiskonna moderniseerumine mõtted ja seisukohad tunduvad praegusele ühiskonnale sarnased
Rigveda loodi II aastatuhandel eKr, esimene Rigveda käsikiri pannakse kirja XV sajandil pKr! Brahman on sisuliselt jumal, nad on loodud ürggigandi suust, kõiges privilegeeritud, kõige hullem karistus neile väljasaatmine Ksatriya - sõdalased, valitsejad, ühiskonna kaitsjad Vaisya (loodud puusadest) ühiskonna taastootjad Sudra (jalgadest) alistatud orjarahvas. Teatud ametid seotakse rituaalse ebapuhtusega (nt teatud metallid). Arya üllas, aadellik, ingellik Dasa/daysu ori/röövel Varna värv. Kastisüsteem baseerub rassilisel diskrimineerimisel. Aarialased jõudsid Lõuna-Indiasse, kus elasid australoidide rassi esindajad: keskaja algul tekkisid kastitud, veel madalamad. Seaduse järgi tohtisid liikuda ainult öösiti, sest nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, mis oli seotud aarialastega. Nende töö oli inimeste hukkamine ja laipade korjamine. Pühatekstide järgi on nad kuskil koera ja vagla vahel.
Üldiselt taotles valgustus õigusliku omavoli, seisuslike privileegide, monopolide ja igasuguste isikuvabadusi piiravate ebaõiglaste tõkete kaotamist. Valgustus oli moderniseeruva kodanluse emantsipatsiooni väljendus, eesmärgiks oli kaotada aadli- ja preesterkonna privileegid. Valgustuse kodanlus haritlased-õpetlased (mh advokaadid ja arstid), ka osa aadleist, mitte aga kaupmehed. Prantsusmaal toetas valgustuse põhimõtteid eelkõige kodanlik-aadellik eliit ei levinud lihtrahva hulka. Rahvast puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine). Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus ,,kodanlik" moraal: töö, kohusetunde, võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis). Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh
Hiliskeskajal see muutub, nt kerjusmunga ordud, mille liikmeks saamine kergem (nad mitteaadlikud aga tavaliselt mitte kõige madalamast kihist). Eeldatakse, et piiskop toomhärra on ülikoolis käinud, see avab uksed mitteaadlikest patriitsidele. Ka mittevabu vaimulikke, mõisnikel oma vaimulik, kes ta hingeõnnistuse eest hoolt kannab. Ka ühe ordu sees tuli ette erinevate kihtide rühmitusi. Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus. Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal. Kloostrid tekkisid Lähis Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa)
annaabi.ee 
