,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet.
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii- sistatud (R. Päts). Klassikalised aabitsajutud. Jüri Parijõgi Laste- ja noorsookirjanik, peda- Kujutab ilmekalt oma aja ühiskondlikku ebavõrdsust, 1892-1941 goog. Kirjanduskriitik ja teoreetikmoonaküla ja vabrikuasula poisse, kelle mängudes Pedagoog ja kooliõpikute autor. kajastub nende emade-isade raske elu. Omane tege- laste hingeelu sügav valgustamine, meisterliku sõna-
· "Luulet 19621974" (valikkogu, 1977) · "Maapäälsed asjad" (luulekogu, 1978) · "Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979) · "Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982) · "Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984) · "Seitsmes rahukevad" (romaan, 1985) · "Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987) · "Ajaloo ilu" (romaan, 1991) · "Inimese kapike" (esseed, 1998) · "Maa taevas, luulet 1962-1990" (1998) · "Elujoon: valitud luuletused 19621997" (2005) · "Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat, 2006) · "Tubased lapsed" (luulekogu, 2006) · "Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 19982006" (2006) · "Kogutud luuletused 19621997" (järelsõna: Arne Merilai; 2006) TUNNUSTUSED · 1988: Juhan Liivi luuleauhind · 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ATRIKLID · Viivi Luik: kirjanik ja surnupesija. Postimees.ee, 18. märts 2009.
Kui ma olin väike, siis mulle meeletult meeldisid Krõlli lood, lugesin neid ikka ja jälle, mitu korda ühte ja sama juttu. ,,Krõlli värviraamat" ja ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" olid mu lemmikud. Ma arvan, et Krõll oli paljude laste üheks lemmiktegelaseks, tema jutud on õpetlikud ja samas lõbusad. ,,Onu Ööbiku ööpäev" , mis ilmus aastal 1998, sisaldab mitmeid Ellen Niidu jutte, nagu ,,Pille-Riin ongi siin", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Onu Ööbik Öösorri tänavast", ,,Aabitsajutud", ,,Pille-Riini koduteater", ,,Triinu ja Taavi taskuteater". Selles kogumikus on palju lühijutte nendest tegelastest, kellest on olemas ka eraldi raamatud. Ma pole seda kogumikku tervenisti läbi lugenud, kuid julgen soovitada kõikidel lastevanematel lugeda neid jutte oma lastele. Need jutud on kindlasti väga õpetlikud ja samas huvitavad ning kaasahaaravad kõikidele väikelastele. Pille-Riin võiks olla lausa kohustuslik, see peegeldab nii hästi
4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 5 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979 5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984 6) „Kolmed tähed“ 1987 7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992 8) „Aabitsajutud“ 2006 • On kirjutanud ooperi libreto ehk teksti „Pilli hääl“, mis ilmus 2000. aastal. • On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate
Õue piiravad aiad ja kõrvalised hooned. Nende vahelt käib üks tee tänavasse ja sealt maanteele, teine põllule, kolmas rohtaeda. Õue peale sünnib ilusaid põõsaid ja puid istutada. Need kaitsevad suvel väsinud töölist puhkeajal tuule ja päikese eest ja ei lase õnnetuse korral tuld ühest hoonest teise külge hakkata. KASUTATUD KIRJANDUS "Seto kodu lugu" "Kodulugu" 5. klassi eesti keele õpik 5. klassi ajaloo õpik "Vanad aabitsajutud" SISUKORD 1. SISUKORD.................................................................... 3 2. TALUTÖÖD................................................................... 5 2.1. SÜGISENE MAAHARIMINE .................................. 7 2.2.SÜGISKÜNNIL..............
õunaseemneid ja õunapuid, soovitas seda teha ka teistelgi. Uued asunikud külvasid maha miljoneid seemneid. Appelseedi lugusid on kirjutatud lastele (Kask 2012 : 11). Veel leiame Karl Körberi (1802-1883) kooliraamatus ,,Uus ABD-Ramat ehk essimenne lapse ramat" Tartu 1872. Peatüki ,,Laste juttud" esimene lugu ,,Õun." Loos on tegelased Hans ja Mart, kes võidujooksuks panevad auhinnaks õuna välja. Jutustus on samast kogumikust ilmunud Reet Krusteni toimetatud ,,Vanad aabitsajutud" (Tiritamm, 2007). Õunapuude kasvatamise temaatika räägib meile ka põlvkondade kestvusest. Martin Lutheri (1483-1546) viimsepäeva õunapuu istutamise loosung ütleb, et tulevik on veel ees. Arveliuse Jaagu ja Mari õunaseemne lugu räägib laste kasvamisest õunapuuga ja Luce Mardi ja Liisa õunapuust saadava tulu jutustus ütleb, et puu kasvab edasi ka pärast vanarahva surma järgmistele põlvedele, jutustuse lõpus on kirjutatud nii:
(lasteraamat, 1976)"Luulet 19621974" (valikkogu, 1977),"Maapäälsed asjad" (luulekogu, 1978),"Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979),"Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982),"Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984),"Seitsmes rahukevad" (romaan, 1985),"Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987),"Ajaloo ilu" (romaan, 1991),"Inimese kapike" (esseed, 1998),"Maa taevas: luulet 1962- 1990" (1998),"Elujoon: valitud luuletused 19621997" (2005),"Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat, 2006),"Tubased lapsed: luuletusi väiksematele" (2006),"Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998-2006" (2006),"Kogutud luuletused 1962-1997" (järelsõna: Arne Merilai; 2006) Peale selle on Viivi Luik koostanud ja tõlkinud mitmeid raamatuid ja luulekogusid: "Kui palju on maailmas värve" (1983),"Kassett '90" (1990),"Valitud luuletused. Kersti Merilaas." (2003) 5
uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat
Lydia Koidula armsate, juba mitmetele põlvkondadele lugemiselamust pakkuvate lasteluuletuste kogumik on „Meil aiaäärne tänavas“. Eelkooliealistele mõeldud luuletusi Meil aia-äärne tänavas, Hälli ääres, Hällilaul, Kitsetall jt kaunistavad Ilme Purre illustratsioonid. Oma lastevärsse nimetas „lillelalleradeks“. 58 Lev Tolstoi Aabitsajutud Eesel ja hobune- hobune ei tahtnud eeslit aidata ja eesel suri raske koorma all. Nüüd laadis peremees kogu koorma hobusele ja lisaks ka eesli naha. Hobune kahetses... Peni- Koer vaatas vees oma peegelpilti koos kondiga ja ahnusest tahtis ka seda konti kätte saada, mis peegelduses paistis. Oama rumalusest lasi ta suus oleva kondi lahti, et teist ka saada ja jäi mõlemast ilma. Jänesed ja konnad- jänesed otsustasid end ära uputada ja läksid järve äärde
Rahvakeelelähedus. Tõlkis eesti keelde Liivimaa talurahva seaduse. Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet. Kalendrikirjanik („Marahwa Kalender“ on rahvavalgustuslik tegevus, kus tõi esile probleeme ja 8 pakkus lahendusi). Võitles ühtse põhjaeestikeele eest. „Aabitsajutud” ehk „ABD ehk Luggemise- Ramat Lastele” oli üks esimesi ilmalikke jutte sisaldav eestikeelne aabits, sh metoodilised juhised lapsevanematele, juhend sakslastele eesti k omandamiseks. Rahvavalgustuslik teos “Pühhapäwa Wahhe-luggemissed” (1818) kandis eesmärki äratada talupojas välismaailma ja looduse vastu huvi – pildid teiste rahvaste ja loomade elust jne. Andis välja ajalehte „Marahwa Näddala-Leht” (1821–1823, 1825), kus avaldati kriitikat ja uut infot kirjandusest
annaabi.ee 
