o Veenus o Maa o Marss o Jupiter o Saturn o Uraan o Neptuun · Päikesesüsteemi veidi väiksemad kehad - kääbusplaneedid: o Pluuto o Ceres o Eris o Haumea o Makemake · Päikesesüsteemi väikekehad o asteroidid o komeedid o meteoorkehad o kosmiline tolm 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses %C3%BCsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi_teke http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses %C3%BCsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi_koostis http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses %C3%BCsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi_mudel http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteemi_objektide_loend 5
.............................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................8 PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel. (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem) Meie Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee. Selle keskmes asub Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid. Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 – 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti. Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa,
kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html 5. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 6. http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/uploads/2010/08/plekiline_paike.jpg 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_Assembly_of_NA SA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 7
Päikesesüsteem Kevin Vene Sissejuhatus Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad...
• Pluutost edasi asub vähemalt kaks uut planeeti • Uued tõendid Marsil asuvast põhjaveest • Tumeaines olev vastastikmõju on väiksem kui varem arvatud • Maailma suurim asteroidi ja Maa kokkupõrke tsoon, läbimõõduga 400 km Kasutatud materialid • http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/u niversum/pikesessteemi_tekkimine.ht ml • http://fyysika.onepagefree.com/f iles/Teema%203%20-%20P%C3%A4ikes es%C3%BCsteemi%20planeedid.pdf • http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3% A4ikeses%C3%BCsteem#.C3.9Clesehitu s_ja_struktuur • http://koolielu.ee/waramu/search/cu rriculumSubject/88058302 Kasutatud materialid • http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/m aateadus/MT_paikesesysteem.htm# PÄIKESESÜSTEEM • http://www.rak.edu.ee/opiobjekti d/universum/maa_tpi_planeedid.ht ml • http://www.lunarbaltic.lv/galleryv enus_ee.html • http://centralastronomyclass.pb works.com/w/page/15400639/Mercu ry-Peilin%20Zhao Kasutatud materialid • http://csc.newpaltz.edu/
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma. Päikesesüsteem on esimesi planeedisüsteeme mis on avastatud, tänapäeval arvatakse ka olevat teisi planeedisüsteeme, kuid täiesti 100 % nendes arvamustes kindlad ei olda. 13 Kasutatud Kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 5. http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html 14
15.8946893351/image_large http://www.annaabi.ee/uraani-kuud-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Uraani_kaaslased http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html http://et.wikipedia.org/wiki/Phobos http://et.wikipedia.org/wiki/Deimos http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu https://www.google.ee/search? q=planeedid+ja+nende+kaaslased&biw=1366&bih=643&source=lnms&t bm=isch&sa=X&ei=opUmVLDKEsHVygOHq4LYCA&ved=0CAYQ_AUoAQ#fa crc=_&imgdii=_&imgrc=ndNIi57sc005-M%253A%3ByXyOEYcWyNQJrM %3Bhttp%253A%252F%252Flemill.net%252Fcontent%252Fpieces %252Fuppiece.2011-08-15.8946893351%252Fimage_large%3Bhttp%253A %252F%252Flemill
elu Maal on eksisteerinud. Spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus võib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Päikesesüsteem (ja planeet Maa) on jäänud spiraalharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteemi_tekkimine.html http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_System
Need omadused on elus väga tähtsad. Sain teada palju huvitavat Päikesest ja Kuust, nende tähtsusest ja vajalikkusest ja muud huvitavat, mida inimene võiks teada. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html 2. http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html 4. http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/nineplanets/sol.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 6. Eesti Entsüklopeedia, 5. köide 7. Eesti Entsüklopeedia, 7. köide 8. ,,Hubble Aken Universumisse", Robin Kerrod 9. ,,Meie Kuu peal on veel keegi", George H. Leonard 10. http://vana.miksike.ee/referaadid/paike.htm 11
planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole Päiksesüsteemi lõpus üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://neljandaloodus.blogspot.com/2008/10/pikesessteem-powerpoint-esitlus.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm · Planeedid, David McNab, James Younger, Varrak, 2000
väikekehad.Kõik kokku võtes on päikesesüsteemis 9 suurplaaneti koos kaaslastega,mõnituhat väikeplaneeti (asteroidi), umbes sada perjoodilist komeeti ning teadmata kogus meteoorilist ainet (tolmu). Kasutatud kirjandus: 1. E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile Soojusõpetus ja Universum, Tallinn, Koolibri 2000 2. http://tahistaeva.pri.ee/ 3. http://www.obs.ee/astro/surveyor/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Voyager_1 6. http://opik.obs.ee/boxid.html
teisel planeedil on Vulkaan. Üks asi mis mulle eluks ajaks meelde jääb on see, et Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäev. Mulle meeldis väga seda referaadi tegemine kuna sain väga palju olulist informatsiooni teada. 12 Kasutatud materjal: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus 2) http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html 3) http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 4) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 5) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bc/Venuspione eruv.jpg/250px-Venuspioneeruv.jpg 13 Sisukord Lehekülje numbrid Päikesesüsteem 2- 3 Veenus 3 Veenuse uurimine 3- 4 Atmosfäär 4- 5 Pilved 5 Pinnavormid ja koostis 6- 7 Orbiit 8 Pöörlemine 8
Näiteks mille poolest üks või teine planeet eriti teistest erinev ning ainulaadne on, millest koosneb Päikesesüsteem, mis ja miks toimuvad erinevad nähtused erinevatel planeetidel, miks arvati planeetide seast järsku välja Pluuto, mis toimub Päikesel ja palju palju muud. Kindlasti jään teemat kuulama/ jälgima ka edaspidi. KASUTATUD ALLIKAD INTERNET Planeedi definitsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Planeedi_definitsioon http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%203%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20planeedid.pdf Asteroidi definitsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun Päike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike Päikese kroon http://et.wikipedia.org/wiki/Kroon_(t%C3%A4psustus) Meteoorkehad http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoorkeha RAAMATUD Lisa Miles ja Alastair Smith (1999). Astronoomia ja kosmos. Tallinn: Koolibri. Watson, F. (2009). Tähistaevas.Tallinn: Koolibri. AJAKIRJAD Jõeveer, M. ( 2004)
süsteemidel on need mõnikord tõesti olemas. Kuid ligi sajand tagasi näitas prantsuse matemaatik H. Poincare, et üldjuhul pole dünaamilistel süsteemidel, sealhulgas ka pla-needisüsteemil, täiendavaid liikumisintegraale. Sestpeale paistis Päikesesüsteemi stabiilsus veelgi mõistatuslikum. http://www.aai.ee/muuseum/Motle/HTML/index.html?maailmasrohkemkorda.htm http://www.postimees.ee/090408/lisad/teadus/teadus/322601.php http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem Nägemus Inimene ja Universum - I Urmas Haud Müüdid Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdisd nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Soov oli sedavõrd tõsine, et kus jäi puudu
annaabi.ee 
