Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vill (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

28
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
KM21
Kati Pall
Vill
Referaat
Juhendaja Kati Adul
Paide 2013

Sissejuhatus


Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa  rakud . Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on  valkaine , mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik – 50%,  vesinik  6-7%, hapnik 21-24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja –sisesed rasvad ). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke. Oma referaadis räägin ma lambavillatüüpidest, mida teistelt loomadelt saadakse, villa ajaloost, villa omadustest, töötlemisest ja kasutamisest ja palju veel huvitavat.

Ajalugu

Vasakule Paremale
Vill #1 Vill #2 Vill #3 Vill #4 Vill #5 Vill #6 Vill #7 Vill #8 Vill #9 Vill #10 Vill #11 Vill #12 Vill #13 Vill #14 Vill #15 Vill #16 Vill #17 Vill #18 Vill #19 Vill #20 Vill #21 Vill #22 Vill #23 Vill #24 Vill #25 Vill #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katss19 Õppematerjali autor
Siin on villast üks referaat,sain, ise väga hea hinde

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Lõnga värvimine

aeglasem villakasv. Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 ) Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Kiudained

Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks ­ Tsellulooskiud (taimsed) ­ puuvill, lina, kanep ­ Valkkiud (loomsed) ­ vill, siid Tehiskiudaineteks ­ lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) ­ tehissiid Sünteeskiudaineteks ­ lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid ­ polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud

Ajalugu
thumbnail
44
pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

ventilatsioonivõimet ning need eristuvad oma kõrgete puhtuse näitajate poolest. Suurepärased looduslikud omadused ja töötlemise kõrgtehnoloogiline protsess muudavad bambuskiudu tekstiiltööstuse​ ​üheks​ ​unikaalseks​ ​ja​ ​innovaatiliseks​ ​tooteks. Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt, Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese tugevusega vill tekstiilsel otstarbel kasutamiseks​ ​ei​ ​sobi. Kvaliteetset kaamelivilla saadakse loomadelt, kes elavad soojas kliimas. Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis lakast ja seejärel ülejäänud kehalt. Ühelt kaamelilt saadakse aastas 2,5-4,0​ ​kilogrammi​ ​villa.

Materjaliõpetus
thumbnail
7
docx

Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid

Keemia
thumbnail
2
doc

VILL

VILL Lambavill ­ ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill ­ merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill ­ saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill ­ angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill ­ kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka ­ vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav

Keemia
thumbnail
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

Neid, millest valmistatakse lõnga ja niiti, nimetataksegi tekstiilkiududeks 3 http://www.hot.ee/looduskiud/ 4 LOODUSLIKUD KIUD 1.1 Loomsed kiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad ja jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-, angora-, alpaka-, kaameli-, mohäär-, kašmiirkitse vill , meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. 1.1.1 Angooravill

Kiuteadus
thumbnail
7
doc

Riidekiud ja -tüübid. Materjaliõpetus

Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest.

Tekstiili alused
thumbnail
9
doc

Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid

Siidi võib triikida veidi niiskelt keskmisel temperatuuril (2 punkti), metsiksiidi kuivana vasakult poolt. Ärge kuivatage siidist tooteid pesukuivatusmasinas. Siidist tooteid ei soovitata kuivatada ka otsese päikesevalguse käes ­ nad võivad pleekida. Villane Igalühel on üks lemmikkampsun, mis annab sooja ja on hästi mugav. Teinekord on see isegi enda kootud ­ villast. Lambavill ­ ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill ­ merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill ­ saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill ­ angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill ­ kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust.

Puhastusteenindus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun