Valter Külvet (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Valter Külveti lugu
uurimustöö

Juhendaja :
Koostaja:
Klass
Tallinn
Valter Külveti kujunemislugu
Valter Külvet on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku-miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele . See on iga sportlase saatus.
Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn , mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse - või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi – miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele...
Üheks spordiimeks kümnevõistluse vallas võime lugeda Abja keskkooli õppuri Valter Külveti komeetlikku tõusu kümnevõistluse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaurkramm Õppematerjali autor

millal treeninguid alustas, millal tehnika omandas, mis tulemused olid, kus võistles, treenerid , saavutused, ja palju muud

valter külvet

Sarnased õppematerjalid

doc

Kümnevõistlus

Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal

Kehaline kasvatus

doc

Eesti kümnevõistlus

on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD  Tarmo Adamberg  Krister Altosaar  Ain Arro  Mikk-Mihkel Arro  Rein Aun  Toomas Berendsen  Päärn Brauer  Aivar Hommik  Mikk Joorits  Madis Kallas  Margus Kasearu  Indrek Kaseorg  Tõnu Kaukis  Aigar Kukk  Valter Külvet  Jaan Lember  Heino Lipp  Kaidu Meitern  Andrei Nazarov  Erki Nool  Aivo Normak  Jüri Otsmaa  Priit Paalo  Mikk Pahapill  Tiit Pahker  Uno Palu  Tiit Pohl  Peeter Põld  Kristjan Rahnu  Andres Raja  Pavel Rambak  Sven Reintak  Tarmo Riitmuru  Heino Sildala  Heino Sildoja  Toomas Suurväli  Boris Tolmachov  Indrek Turi  Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899

Kehaline kasvatus

doc

Kümnevõistlus

on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik ja kümnevõistlus.

Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988. aastal). Eks jääme ootavalt tulevikku vaatama ja edu me sportlastele kümnevõistlustes! Allikad et.wikipedia.org en.wikipedia.org www.decathlon2000.eea

Kehaline kasvatus

doc

Kümnevõistlus

püstitades sedasi Eesti rekordi(8815 punkti).Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai seal 8641 punkti eest kulla. Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga. Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja. Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson,kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis

Kehaline kasvatus

doc

Heino Lipp - Uurimistöö

Võistlus, mis oleks pidanud toimuma ja mis oleks kaunistanud inimvõimete ja -pingutuste ülevat olümpiarida, jäi olemata.(Raid_1996) Hoolimata sellest, et ajad olid väga erinevad. Tekib siiski ka soov Heino Lipu võrrelda meie olümpiavõitja Erki Noolega. Arvestades Noole olümpiavõidust leidub siiski palju neid, kes nimetaksid Lipu siiski Eesti parimaks kümnevõistlejaks läbi aegade. Paljud asjatundjad, teiste hulgas Valter Kalam, kes on kursis kergejõustikutehnika, -treeningu, spordivahendite ja võistluspaikadega omal jala ja tänapäeval, julgevad öelda, et 9000 punkti ületamine kümnevõistluses, oleks kaasaja tingimustes olnud Heino Lipule jõukohane tulemus. (Hallik_2006)) Kahe mehe vahelisi paralleele võib tõmmata kasvõi iseloomus. Mõlemal on suur võitlejahing. Ühe ainsa eesmärgi nimel loobuti väga väga paljust. Ainult parimad tulemused rahuldasid mõlemat meest

Kehaline kasvatus

doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani, mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad. 1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud

Kehaline kasvatus

odt

Rein Aun

Rein Aun Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad..................................................

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid