Töökeskkond
ja ergonoomika TK nr.3
Küsimused:
1.
Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline
või psühholoogiline vägivald ?
2.
Mis on bullying ?
3.
Kas bullying on süstemaatiline nähtus ?
TEST - vägivald Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? Kogu maailmas sageneb töövägivalla vormina psühholoogiline vägivald Mis on bullying ? Bullying on järk-järguliselt suurenev protsess , mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? Bullying on psühholoogiline vägivald (kellegi ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või kellegi tööülesannete negatiivne mõjutamine). Selleks, et seda tegevust nimetada bullyinguks, peab see olema korduv ja regulaarne. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? Bullyinguks nimetatakse vaid psühholoogilist töövägivalda. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? Jah, bullying on eskaleeruv protsess, mis tähendab, et see on järk-järguliselt suurenev protsess. Kas Euroopa
mõjutamine. Motivatsioon viitab põhjustele, on motiiv ja isik täidab konkreetse tööülesande. Tööga rahulolu viitab rahulolule sellest, et isik saab täita oma tööülesannet (oma töö üldine hindamine). Töörahulolu ja motivatsioon eksisteerivad teineteisest sõltumatult. 10. Millistest tööülesannete omadustest sõltub kõrgem motiveeritus. Inimesi motiveerib: · Tasu töö eest palk, lisatasud, hüvitised · Töökeskkond füüsiline keskkond ja suhted tööl · Töö ise kas see on huvitav ja arendav, pakub väljakutseid ja eneseteostust Motiveerib sobivaim kombinatsioon motivatsiooniallikatest 11. Hertzbergi ja McCellandi teooriad ja oma hinnang, kas tänapäeval oleks kehtiv. (oma arvamuse kujundab igaüks ise ja hinnangu annab igaüks ise, seda konspekti ei kirjuta) 4 Hertzberg
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m?
Kõik kommentaarid