50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi.
TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini. TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA: bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud
lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
6 Ravi: AB. Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks. Tüsistused: liigesed, neerud, süda- keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm. PÄRAST PÕDEMIST KUJUNEB ANTITOKSILINE IMMUUNSUS. TUBERKULOOS (BCG elusnõrgestatudvaktsiin)3-5 päevane laps o Haigustekitaja: bakter mycobacterium tuberculosis, vastupidav, säilib kuni aasta pimedas, kuivas, päikese valguses hävib 1-1,5t. o Nakkusallikas:lahtist tuberkuloosi põdev haige- rögapiisad köhimisel, lehma toorpiim o Nakkuselevimine:õhu kaudu, õhk-tolm nakkusena, lahtistes veekogudes. köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, o Peiteperiood: 2-12 nädalat o Sümptomid: üle 3 näd
põhjustavatest gaasidest. 14. Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes? Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku. 15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena. - tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. - erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast?
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS Viisin läbi küsitluse Tallinna Õismäe Gümnaasiumis 9. ja 11. klasside seas. Küsitlus koosnes seitsmest küsimusest. Kokku vastasid 58 õpilast, neist 22 oli 11. klassist ja 36 oli 9. klassist. 11. klassi õpilased olid viiruste teemat alles hiljuti käsitlenud bioloogia tundides. Küsimus 1 : Millised nimetatutest on viirushaigused? Selles nimekirjas on 3 haigust, mis ei ole viirushaigused: süüfilis, katk ja tuberkuloos. Süüfilist pakkus 11. klassis 41% ja 9. klassis 25%, katku pakkus 11. Klassis 50% ja 9. klassis 75% ning tuberkuloosi pakkus 11. klassis 60% ja 9. klassis 17% vastanutest. 11. klassis teadsid kõik, et gripp ja tuulerõuged on viirushaigused, aga 9. klassis arvas 97% (gripp) ja 78% (tuulerõuged) vastanutest, et need on viirushaigused. Kõige vähem peeti viirushaiguseks soolatüükaid. 11. klassis vastas sellele õigesti 27% ja 9. klassis 11% vastanutest.
Probleem algab tavaliselt lapse või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus. Liighigistamist võivad tekitada: - kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) - ainevahetusehäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt) - neuroloogilised haigused - palavikuga kulgevad haigused - tuberkuloos (öine higistamine) - psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus) - ravimid (nt propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspiriin või atseetamiofeen suures doosis; morfiin - krooniline alkoholism - teatud toidud ja joogid - vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (nt küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi RAVI/SOOVITUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid