VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
Seadmed on minu arvates tehnoloogiliselt heal tasemel, nad on täpsed ja targad. Raske on nende vahel valida. Trimble S3 seadme valiksin selle põhjal, et seda saab kasutada käeshoides, ega pea mõõdistamisse kaasama mitut inimest. Trimble VX aga valikisin selle põhjal, et sellel on 3D skaneerimine ja pildistamine kõik ühes. Kasutatud allikad http://maeopik.blogspot.com/2009/12/tahhumeeter.html (10.10.2013) http://www.geosoft.ee/tooted/elektrontahhumeetrid/trimble-s3 (11.10.2013) http://www.geosoft.ee/tooted/elektrontahhumeetrid/trimble-vx (11.10.2013)
Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei...
VASTUSED 1. Mis põhimõttel peaks tasandama käiku ideaalsel võimalusel? Ideaalsel võimalusel käiku tuleks tasandada ideaalse tasandamise põhimõtete järgi. Seega jooni tuleks muuta väga vähe ning juurdekasvude vead on tingitud eelkõige vigasest nurkade mõõtmisest. Samuti koordinaatide viga tuleks tasandada eeskätt nurkade muutmise kaudu. 2. Kuidas käib kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil? Kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil toimub nii, et robotic saua otsas on lisaks prismale ka GPS vastuvõtja, mida juhib sama väliarvuti. Nii saab vaba seisupunkti lähtepunktid mõõta kohe GPS meetodil. 3. Mis põhimõttel saab S6 tahhümeetris iga joon oma projektsiooniparandi? Trimble S6 saab iga joon oma projektsiooniparandi, kui valid Estonia koordinaatsüsteemi. Sealt projektsiooniparand antakse koordinaatide arvutamisel lähtuvalt mõõtmispii...
LEICA DIGITAALNIVELLIIR SPRINTER 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmin...
Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Joonis 6 9 Bibliograafia [1] R. Ranne, Nivelleerimine, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001. [2] E. I. H. J. J.Randjärv, Geodeesia II osa, Tartu: OÜ Geoprof-R, 1998. [3] „Leica Sprinter 250M,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.leica- geosystems.com/en/Leica-Sprinter-150M-250M_5284.htm. [4] „Trimble DiNi digitaalnivelliir,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.geosoft.ee/tooted/nivelliirid/trimble-dini-digitaalnivelliir. [5] „Geodeesia ja GPS seadmed,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.arucad.ee/spectraprecision/geodeesiaseadmed/focus-8-elektrontahhuemeeter. [6] „Innove,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/GNSS%20m%C3%B5%C3% B5tmised%206.pdf. [7] V. Kala, Ehitusgeodeesia, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2008. [8] R. Ranne, Geodeesia alused II osa, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006. [9] V
Praktikum nr 5. Staatiliste GPS-mõõtmiste kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC ja vektorarvutus ning võrgu tasandamine programmiga Trimble Business Center (TBC) Ülesanne 1. GPS vaatlusandmete kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC. Koosta analüüs GPS-andmete kvaliteedist TEQC aruandefaili põhjal. Programmiga TEQC staatilise GPS mõõtmise andmete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2...
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaat...
Küsimuste vastused aines MI.0868 Elektrontahhümeetria 8. Trimble S6 suudab mõõta prismale keskmistes ilmastikutingimustes 2500 m, Long Range mode-l maksimum 5500 m, kõige lähemale saab mõõta 0,2 m. Laseriga saab typical mode-ga konkreetsele objektile mõõta ~600-800 m, puust konstruktsioonile 400- 800 m, metall konstruktsioonile 400-500 m, heledale kivile 400-600 m, tumedale kivile 300-400 m, peegelkleepsule (20 mm) 1000 m. Tabel 2. Laseriga kaardile mõõtmine Head Normaalsed Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused ilmastikutingimused (m) (m) (m) Valge kaart (90% 1300 1300 1200 peegelduvus) Hall kaart (18% 600 600 550 peegelduvus) Laseriga Extended Range Mode-s valgele kaardile (90...
4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID 9 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Potter, H., Treielder, I.(2011). Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maamõõtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis.Tallinn: Maa-amet, 264 lk. [2] Ranne, R. (2006). Geodeesia alused. Geodeesia II osa. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 76 lk. [3] Trimble S6 Total Station [WWW] http://www.hlse.com.au/detail/products/6/trimble-s6-total- station-/ (26.11.2011) [4] Trimble Geodimeter 620 Total Station [WWW] http://www.weiku.com/products/3110000/Trimble_Geodimeter_620_Total_Station.html (26.11.2011) 10
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik. Näidake joonistel sessioonide kaupa igas sessioonis tekkinud triviaalsed vektorid, ja vektorid mis jäävad tasandusse. Joonis 1. Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu võrgu skeem Programmis Trimble Planning saab soovitud punktide koordinaadid ja mõõtmiste toimumise aja sisestada Station Editori kaudu (Joonis 2). Teised jaamad on s...
Praktikum nr 4. GNSS-vastuvõtja seadistamine staatiliseks mõõdistamiseks. Staatiline mõõdistamine. Vastuvõtjapõhiste failide konverteerimine RINEX formaati. Ülesandeks oli teha kiirstaatiline mõõtmine Metsamaja esise parkla vasakus kaugemas nurgas paikneval punktil. Meie rühmale sai kasutatavaks instrumendiks Trimble R8. Ülesanne 1. Loo Trimble väliarvutis kiirstaatiliseks mõõtmiseks sobiv profiil (menüü „Configuration“). Pane kirja profiili loomise sammud. Kõigepealt lõime kasutatavasse väliarvutisse uue mõõtmisstiili ConfigurationSurvey StylesNew. Mõõtmisstiili tüübiks valime GNSS. Liikuvjaama seadetes määrame ära mõõtmiste tüübi, milleks on kiirstaatiline (Rast Static) ning salvestusintervalliks on 30 sekundit. Andmed salvestatakse väliarvutisse. Samuti tuleb siinkohal määrata vastuvõtja antenni tüüp ja punkt milleni mõõdetakse antenni kõrgus. Praegusel juhul on selleks vastuvõtja korpuse keskkoht (Center of bumper). Kuna kasuta...
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Bromley By Bow Centre Uurimistöö Õppekava MMS3010, peaeriala ärindus Juhendaja: Jaanika Loorberg Tallinn 2020 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. Civic Economy......................................................................................................................... 4 1.1 Civic economy olemus.......................................................................................................4 1.2 Sarnased majandussüsteemid................................................................................
3 4 1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustel, sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja mujal. 5 Kumera pinna kujutamine tasapinnal 6 Tagasi 1.1.GEODEESIA HARUD ...
Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Põhjused konkreetse praktikaettevõtte valimiseks. 3 3.Praktikaettevõtte lühikirjeldus ja tegevusvaldkond 3 4.Ettevõtte sobivus praktikakohana 3 5.Praktika projektid ja tööülesanded 4 5.1. Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll 4 5.2. Maa-ala geoaluse mõõdistamine 4 5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx.xx.20xx. Praktika eesmärgiks oli Geodeesia I ja Geodeesia II kursuste jooksul teooreetilise ja praktilise õppe käigus omandatud t...
---- KURSUSE PROJEKT Õppeaines: Ehitusgeodeesia II Ehitusteaduskond Õpperühm: GI 61 Juhendaja: Raudo Valgepea TALLINN SISUKORD 1. Seletuskiri - Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 8. Post nr 4 koordinaatide tabel ...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad A...
Ergo Pikas Integration of Lean Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, ...
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ……………………………………………… ...
annaabi.ee 
