ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. • Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. • Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. • Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise.
nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. · Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. · Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt (gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja säärasena on see toll diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile. Samuti pole selline tollimaks seotud inflatsiooniga. Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte.
tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. · Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt (gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja säärasena on see toll diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile. Samuti pole selline tollimaks seotud inflatsiooniga. · Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Tu
· Võlgnike määratlemine (erand TS § 64) · Tollivõla sissenõudmist ja arvestuskande tegemist välistavate asjaolude kehtestamine. · Tollimaksu tagastamise ja vähendamise juhtumite kehtestamine 4. Tolliõigusega reguleeritavad õigussuhted Kolme sorti suhteid: - Suhted liikmesriigi ja komisjoni vahel (nt komisjon kontrollib liikmesriigi tollieeskirjade täitmist) - Suhted liikmesriigi ja isiku vahel (nt toll ja isik – tollideklaratsiooni esitamine) - Suhted isiku ja komisjoni vahel (nt tolliotsuse puhul vähendada makset, ärakuulamise õigus) TOLLIÕIGUSE REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED 5. Tolliõiguse esemeline ja ruumiline kehtivusala Esemeline kehtivusala: EL tolliõigust kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikidevahelise kaubanduse suhtes. Ruumiline kehtivusala: ÜTS-i kohaldatakse ühetaoliselt kogu ühenduse territooriumi. Sellest
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest
Kõik kommentaarid