50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sjuzana Solonenkova
Õppematerjali autor
Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem
Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade nööpidega rohekas kalevine kuub kaenla alt tublisti pitsitavat ja kätiselõhikuist paistsid
hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest
muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti
Puudusena võib välja tuua selle, et autor pole suutnud ajaloosündmusi looga hästi siduda, kuid ajaloohuviline saab seostada oma teadmisi sellega, mida ta Fayette'i raamatust loeb ning otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt sellel ajal elanud. Lühiromaanis on palju tegelasi, kuid räägitakse peamiselt Printsess de Cléves'ist, härra de Cléves'ist ja härra de Nemoursist. Teose põhiidee on moraalsus ja kõlbulikkus ning see keskendub dilemmadele, mis võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud
Esimene osa ,,Uks" võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. Isa tõre vastus paneb väikest James'i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay'id kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay soovib härra Bankesile naiseks panna, kuid see ei õnnestu ja Lily jääb vanatüdrukuks. Selle poolest õnnestub proual paari panna Paul Rayley ja Minta Doyle'i. Pärastlõuna ajal küsib Paul Minta naiseks, Lily alustab maalimisega, proua Ramsay lohutab Jamesi ja härra Ramsay kurdab oma filosoofia teadmiste üle ning tahab jällegi tuge oma naiselt. Õhtusöök oli ebaõnnestunud- Paul ja Minta koos kahe Ramsay lapsega hilinevad jalutuskäigust
Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. Härra JeanJoachim Goriot oli olnud nuudliärimees, kes oli olnud revolutsiooni ajal oma sektsiooni esimees. Ta pani aluse oma varandusele kui ta müüs "kuulsa nälja" ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis.
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid