1. Autor kirjeldab kahte teaduse tüüpi. Üks on üldistatav teadus, teine on konkreetne
teadus. Nagu nimigi ütleb, on üldistatava teaduse oluline aspekt see, et kasutatakse
üldisi kirjeldusi. Selle puhul ei ole tähtis üksik sündmus, vaid see sündmus tervikuna
ehk kõik, mis selle juhtumi juurde kuulub, mis sellega seotud on ja enamgi veel.
Konkreetne teadus uurib mingeid kindlaid üksikuid sündmusi ja mitte midagi
enamat .
[1] Näiteks Kuressaare laupäevase ilma ennustamine kuulub konkreetse teaduse alla.
Kuid hiirte käitumise uurimine erinevates olukordades kuulub üldistava teaduse alla.
2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed , kui nende seletamiseks on kasutatud mitte
tõestatavat põhjendust. Põhjendust ei ole võimalik seletada, aga see põhjendus ise
seletab paljusi nähtusi, näiteks gravitatsiooni. Mingis mõistes on ka mõõtühikud
spekulatiivsed, sest need on kokkuleppelised ja kunagi kellegi poolt välja mõeldud.
Vahe on selles, et teaduslike teooriate osalise spekulatiivsusega, mis on kooskõlas
teadusega , on võimalik põhjendada nähtusi, kuid täielik ettekujutus on aga otsast
peale väljamõeldis, mis ei suuda põhjendada ega tõestada ühtegi nähtust. Täielikku
ettekujutust ei ole võimalik siduda teadusega. [1]
3. Eksperimentide kasutamise otstarbed:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eliisa_
Õppematerjali autor
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust
see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)
probleemide üle. Et ja kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst. Lihtsustades võiks ütelda, et Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk
(Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.........................................................................................................................
aja mõiste kujundamine sõltub kiirusest, kiiruse määratlemiseks aga oleks vaja juba kasutada aja mõistet. Rõhutame veel kord, et aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. Aeg on pidev ja pöördumatu. Seda mõõdetakse kellaga. Aja ühik on m/s Aja mõõtmise täiustamine kalendrite ja kellade väljatöötamise teel on edendanud teaduse arengut. Enne Albert Einsteini relatiivsusteooriat käsitati aega ja ruumi eraldi mõõtmetena. Einsteini erirelatiivsusteooria sidus aja ja ruumi ühtseks aegruumiks: aega saab mõista üksnes aegruumi osana, aegruumi neljanda mõõtmena, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas. 21.Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Üks suurus sõltub teisest võrdeliselt, kui ühe suuruse kasvamisel (kahanemisel) mingi arv
kooskõla tingitud sellest, et Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid