Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Swatch (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


Swatch
Andreas  Kahk
Firmast
Swatch on päris kellanduse “mekast”
Brändi loomine algas 1980 aastatel
Esimesed kel ad tuli turule 1982. aastal
Nn “ kuldne  kolmik”­ vorm, värv, materjal
Neid kannavad väga paljud  kuulsad  ja vähem 
kuulsamad  inimesed ümber maailma
Swatch’i tehnika on käinud ka kosmoses
Kellaklaasid valmistatud mineraalklaasist
Swatchil ka ehtekollektsioon Bijoux
Ajalugu
Swatch  Jelly  
Swatch Windfall 
1982
2012
Swatch Breakdance
1985
Swatch GB001
1983
Swatch Red Line
Swatch  Skizzo
Vasakule Paremale
Swatch #1 Swatch #2 Swatch #3 Swatch #4 Swatch #5 Swatch #6 Swatch #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Skream Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Referaat - Odavise

ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 ­ 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 ­ 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TE

Kehaline kasvatus
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule

Kirjandus
thumbnail
5
odt

Postmodernism

Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ühiskondlikult progressiivse arhitektuur

Kunstiajalugu
thumbnail
11
doc

Arvo Pärt

PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte................................................................................................

Muusika
thumbnail
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas s

Muusika
thumbnail
14
odt

Michael Jackson

Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958­1975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer

Muusika
thumbnail
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt ­ mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tem

Muusikaajalugu
thumbnail
20
doc

Autosport

AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis ­ Lyon (1900)................................................7 2. VORMEL-1...........................................................................................................8 2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8 2.1.1. Edukaimaid rallisõitjad läbi a

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun