Suhelda on mõnus
„Uhke postipoiss sõitis kord maanteel “ nii algab üks vana,
lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid
üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal
ajal saadeti sõnumeid ratsanikega.
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus
toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete
suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd,
antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma
isiksusega, kogu oma olemusega.
Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks : 1) vahetu suhtlemine, mille käigus
üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine
massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu.
Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse
mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kama12
Õppematerjali autor
Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teistele inimestele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite raadio, televisioon ja ajakirjanduse kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, mat
Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend
erinevaid sotsiaalseid oskusi. Riikide arengutaseme näitajaks on teeninduses ja infotehnoloogiaga tegevate aladel töötajate % kogu töötajaskonnast. Võrdle antud näitajaid Balti vabariikides ja tee järeldus, miks just Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis teistsuguseid võimeid ja eelkõige on see võime ja oskus suhelda. Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest. Alused suhtlemisoskusele luuakse lapsepõlves. Veel enne kui laps hakkab rääkima arenevad tal mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui
2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele
· Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv. Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv
Reisijad kõiguvad siia ja sinna, siia ja sinna, (õõtsu ühele ja teisele poole) kogu pika päeva." LINNUPOJAKE · Loe järgmist salmi ja tee nõutavaid liigutusi. "Siin on pesa, soe pesa, kuhu linnupojake pugeda võib varjule. (Põimi käed ümber lapse ja tõmba ta lähemale). Siin on pesa, kindel pesa, kus mu linnupojake laulda võib ja mängida. (Ulata lapsele mänguasi.) Siin on pesa, mõnus pesa, kus mu linnupojake minna võib nüüd tudule." (Kiiguta last õrnalt ja tee, nagu jääksid magama). LEMMIKLUULETUSED · Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi. · Loe luuletusi koos lapsega. · Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu. · See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks. JÄRJESTAMINE · Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid