Sissejuhatus
sotsioloogiasse 2011 sügis
Seminar 1: Subkultuurid Eestis
2.
Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see
on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda
kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta
kasutavad?
KIRJUTA
SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin
EMO- EMOD .See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka
teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks .
3.
Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised
iseloomulikud tunnused? Mille alusel seda kultuuri, selle liikmeid,
ära tunda saab?
KIRJUTA
SIIA:Emodele on iseloomulik teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna
eiramine.
Selle
subkultuuri liikmeid saab ära tunda mitmete omaduste põhjal.Emod on
ülitundlikud ja eemaletõmbunud noorukid , kes riietuvad sageli musta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelluke17
Õppematerjali autor
Jean Genet, kuulus Prantsuse kunstnik ja kirjanik, oli vangis ja talt leiti tuub vaseliini. Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli. Asjade tähendus on dispuutide, vaidluste, diskursuste ja võimumängude väli. Subkultuurid, mida seostatakse noorusega, on sellise avaliku dispuudi olulised vastandajad. Üldine arvamus on selline, et subkultuur on vastukultuur, tähenduse ja võimu kukutamisele/painutamisele suunatud. Noorus ei ole hormoonide eritumine teatud bioloogilise evolutsiooni hetkel vaid sotsiaalne konstruktsioon. Noorus ei ole alati olnud omaette kategooria. Keskajal olid lapsed väikesed täiskasvanud. ,,Teenager" leiutati 1940ndate USAs.
või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia - kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga. Hall "Resistance through rituals" punk : vajaduse korral leiame homoloogiaid (riietus, käitumine, kõnepruuk). Kuid erinevus Hebdigei sõnul: traditsoooniliselt on subkultuuri sees olemas "pühad tähistajad" (ikoonid), mida ei saa muuta ega millega ei või mängida. Punkrockis on kõik tähistajad ajutised. Punk pigem kombineerib neid kui säilitab
n Õiguskaitsega tegelevate ametkondade teave. n Ohvrite antud teated. n Eneseraporteeritud (self-report) andmed kuritegude kohta. Lisaks kasutatakse: • Tervishoiuametkondade andmed (nt mõnuainete tarvitamise, surmapõhjuste kohta). • Äri- ja kaubandusega seotud andmed (nt kauplustes toimunud varguste kohta). • Süstemaatiliste vaatluste ja teaduslike uuringute tulemused. Indikaatorid • Registreeritud kuritegude jne absoluutarv, nt. Eestis ühe aasta jooksul toimepandud kuritegude arv. • Suhtarv ehk nt registreeritud kuritegude arv 100 000 elaniku kohta. Kuidas arvutada registreeritud kuritegude suhtarvu 10000 elaniku kohta: Registreeritud kuritegude arv --------------------------------------- X 10 000 Elanike arv Politseistatistika puudused: • neis kajastuvad üksnes politseis registreeritud kuriteod; •
lugeja viib selle lõpuni. Cultural studies hakkas Barthes'i käsitlust kasutama. S. Hall Räägib kommunikatsioonisuhetest. Hakkab uurima seda, kuidas tekst kodeeritakse. Kommunikatsioonis on 3 osalist saatja sõnum vastuvõtja. Dominal(sõnumi lugja & oppositional(saama aru et tekst on loodud meie jaoks ja oskama seda oponeerida, nsmv's räägiti kui halb on lääs ja meil on paradiis) readging. Hebdige. Tema põhiliseks teemaks on subkultuur. Subkultuuride käsitliemisel keskseks mõisteks on stiilli mõiste. Stiili kaks funktsiooni on identiteet ja erinevus. Erinevus keelatud identiteet see, mida tõrjutakse. Homoloogia teatud ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed tarbivad mingeid kindlaid asju. Teatud sotsiaalne vastavus. Erinevad elemendid on omavahel vastavuses. P.Willis võttis homoloogia mõiste aktiivselt kasutusele. Homoloogia kaudu mingi grupp kindlustab oma püsima jäämise.
· Euroopas toimus tõsine murrang peale teist MS. Siis tulid muutused turul. o Tohutult palju suurenes kaupade sort mida osta sai turult. o Oli näha, et lihtravhas kulutab selleks järjest enam raha, et midagi turult osta. · AMERIKALISEERUMINE · STANDARDISATSIOON (ühtsustuamine) o Standardisatsiooni ajal polnud enam võimalik see, et kellegile tehti inetuid objekte vaid kõik pidid saama midagi, mis oli ikkagi kindlal tasemel. Eestis toimus see 19.sajandil. · 2 meest: Richard Hoggart (1918-...) ja inglise kirjanik George Orwll (1903-1950). · Nende ideaaliks oli sõjaline tööstus. Vanad Briti töölisklassi väärtused lagunesid ja nende asemel tuli midagi uut. · Kolmekümnendate töölisklass oli SB vaesem aga ühtehoidvam, uueajastu töölisklass tarbis rohkem kui enne sõda. · R. Hoggart põhiline teos 1957 ,,The Uses of Literacy" (kirjaoskuse rakendused vms).
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid