13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää.
kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.
2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad. Rikas ja omapärane elustik koosneb riimvee-organismidest ja eürohaliinsetest mahe- ja mereveeorganismidest. Atoll rõngassaar. Troopilistes meredes, peamiselt Vaikse ja India ookenis veealustel kõrgendikel rõngakujuliselt paiknevad korallrahud. Maailma suurim on
Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik. Fjord- pikk, kitsas, järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht. Fjordrannik- fjordidega liigestatud rannik (Norra, Tsiili, Uuus-Meremaa rannik). Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja
b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14
tombolod. b) Setete liikumist ning kuhje- ja kulutusprotsesse takistavad näiteks inimeste rajatud sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see paiguti ka randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele. 6) tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub
siiras - aus trendikas - moekas silmama - märkama trepimade - trepi vaheplatvorm simss - eraldus- või ehisliist (aknal, kaminal) tsensuur - teose kontrolliv läbivaatus skeem - millegi abstraktne või lihtsustatud tsitaat - sõnasõnaline väljavõte kujutis tekstist tsiteerima - tsitaati esitama skäär - rannalähedane madal kaljusaar või kari tüssama - petma sonaat - muusikateos ühele või mitmele pillile traditsioon - pärimus, põlvest põlve spiiker - parlamendi juhataja edasiantu; pärandatud komme, tava; (ajaline sponsima - toetama, raha andma pidevus) stjuardess - naisteenindaja reisilaeval või tragöödia - kurbmäng, traagiline sündmus
on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02" N) Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44" N). 4 Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46" N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on Pyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N). Mõõtmed Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km või 1752 km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandril on Lista ja Kavringen (väike neem Vardøst põhja pool). Nendevaheline kaugus on 1790 km. Norra mandriosa suurim laius on 432 km. Norra põhiosa vähimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 6,3 km Hellemobotni juures Tysfjordi vallas Nordlandis. Finnmargi idaosas Sør-Varangeri vallas on siiski väiksemad vahemaad merest
6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Äärmuspunktid Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02"N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on skäär Magerøya saarel asuva Knivskjellodden põhjaotsa juures (71°11'09"N). Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44"N). Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46"N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt onPyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N).
möödumist, et alustada uuesti liikumist koos järgmise lainega. (Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine. Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena.
lähemale jõudel hõõrduvad veeosakesed vastu põhja, mistõttu lainepikkus väheneb ja lainekõrgus suureneb, see mõjutab ka veekogu põhja. 11. Kuidas tekivad maasääred? Maasäär kujuneb kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, ning setete pikirände tulemusel moodustub. Nö. rannapikendus. 13 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Rusukuhik e rusukalle - järsu nõlva või veerude jalamile varisenud murenenud materjal, eriti paekalda jalamil. Rändrahn - kristalsest kivimist koosnev suur kivi, mille on esialgsest asukohast mujale kandnud mandrijää. S Samatemperatuurijoon, vt isoterm. Sandur - mandrijäätekkeline pinnavorm, pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Sisemeri - meri, mis on ühenduses ookeaniga või mõne teise merega ühe või mitme väina kaudu. Skäär e kaljusaar - saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. --- 106 Skäärrannik - skääride-, lahtede- ja väinaderikas rannik. Soo - ökosüsteem, kus pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas jääb osa taimedest lagunemata ja moodustub turvas. Soo arenguastmed on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Suurvesi - ühel ja samal aastaajal korduv jõgede kõrge veeseis lume või liustike sulamise või vihmasadude tagajärjel. T
annaabi.ee 
