SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist Sinimägedest Sinimägede lahing toimus Saksa armee armeegrupi "Narva" ja Punaarmee Leningradi rinde vägede vahel II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 19. septembrini 1944, mil Punaarmee 19. septembril hõivas kaitsjate poolt 18. septembril 1944 tühjaks jäetud (taanduti öösel) kaitsejoone
jaan-veebr 1944 nli väed olid narva jõe ja peipsi taga 31 jaan 1944 eestis toimus üldmobilisatsioon saksa armeesse seda toeatsid rahvuslikud ringkonnad eestis loodeti eesti riigi taastamist punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele 6 märts narva 7 märts tapa 9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest 25 märts tartu 26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis 17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et suvel 1944 üritati taastada eesti vabariiki presidenti kohusetäitsa jüri uluots valitsuse eesotsas otto tiefiga kuulutati et sõjas ollakse erapooletud püüti kaitsata pealinna tallinnat selleks
terrorirünnakuid. (enamasti rahulikele elamurajoonidele) Hävitati täielikult Narva ja suuresti purustati Tallinn, Tartu ja Pärnu.(kesklinn, Pikk tn., Ülejõe) Eesti omavalitsus teostas mobilisatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurim lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (jul-aug’44) (3 kõrgendikku Sillamäe lähedal), mille tulemust võib pidada meie võiduks - punaarmee ei suutnud “Eesti termopüülidest” e Sinimägedest läbi murda. Ründajate kaotused olid suured (ca.180 000 meest) Sügiseks 1944 polnud Saksa väejuhatusel vajadust ega jõudu ja Eesti otsustati maha jätta, kuna Soome oli N.Liiduga rahu sõlminud. Samal ajal tehti Tallinnas katset taastada Eesti Vabariik, et saabuv Punaarmee ei leiaks eest haakristilipu, vaid kõigiti seadusliku sinimustvalge – loodeti et lääneriigid sunnivad Stalinit ehk Eesti olemasoluga leppima. Ametisse määrati valitsus eesotsas
juulini. Juuli lõpus jätsid sakslased Narva rindelõigu maha ja taandusid ca 25 km läände Sinimägedes ettevalmistatud positsioonidele. Punaarmee katsed Sinimägedes läbi murda tõrjuti väga ohvriterohke võitluse tulemusena. Punaarmee edu Lätis ja Leedus ähvardas Eestisse jäänud vägesid sissepiiramisega ning 16. septembril nõustus Hitler Mandri-Eesti mahajätmisega. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa
Valitsus töötas Eesti Panga hoones. Johan Pitka kogus Tallinna ümbrusest mehi ja proovis Tallinnat kaitsta. Loodeti, et kordub 1918 aasta stsenaarium. See varivalitsus arreteeriti punaväelaste poolt. Johannes Pitka 48 üritas koondada relvastatud eesti mehi, et moodustada Eesti armeed. Kokku saadud meestega anti mittu lahingut punaväelaste vastu. Tartus tuli Eesti Laskurkorpus (punased), Sinimägedest taganes Eesti Leegion (pruunid). Kohtusid ootamatult Porkuni all. 21.09.1944 - Porkuni lahing. Eestis läbi ajaloo suurim mandril peetud lahing. Võistlesid eestalsed omavahel. Laskurkorpusest moodustati motoriseeritud üksus, mis jõudus 22.09.1944 Tallinna juurde. Edasi liikus see lääne poole ja forseeris Väik- ja Suurväina. 22.09.1944 - Punaarmee vallutas Tallinna sakslaste käest. 1944 september- Eestlased hakkasid Rootsi põgenema. Paljud neist kaluripaatidega. Kokku 80'000 inimest
Augusti alguses alustas Punaarmee pealetungi Kirde-Lätis ja tungis kuu lõpuks Emajõeni, kus rinne stabiliseerus. Punaarmee edu Lätis ja Leedus ähvardas Eestisse jäänud vägesid sissepiiramisega ning 16. septembril nõustus Hitler Mandri-Eesti mahajätmisega. 17. septembril algas Emajõe rindelt Punaarmee pealetung, milles osales ka 8. Eesti laskurkorpus. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Veriseid lahinguid peeti Saaremaal, kus Punaarmee vallutas Sõrve poolsaare alles 24. novembril 1944. 1944. aasta sügisel põgenes Eestist Saksamaale ja Rootsi umbes 70 000 eestlast. Sihtkohamaal paigutati nad põgenikelaagritesse. Rootsis toimus põgenike kohalikku ühiskonda integreerimine kiiremini, kuid sõjas laastatud Saksamaal tuli paljudel jääda laagritesse 1940. aastate lõpuni.
juulil liinile ning asusid seda ründama. Pommitati, rünnati, piirati ümber, tankide, jalaväe ja õhurünnakute abil. 29. juuli hommikul asus Punaarmee otsustavale rünnakule. Saksa kaitse purustamiseks oli koondatud mitukümmend tuhat sõdurit, 1680 suurtükki ja miinipildujat ning 150 soomusmasinat. Suruti maha viimased vastupanukolded. Löödi tagasi punaarmeelaste suurrünnak. Sinimägede ees suitses 113 purustatud tanki. 30.- 31. juulil proovis Punaarmee uuesti sinimägedest läbi murda, kuid ebaõnnestus taas. Lahingud olid ohvriterohkeimad Eesti ajaloos. Punaarmee kaotuste suurust on hinnatud 100 000 - 200 000 mehe suuruseks. Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel: Eesmärk oli Eestisse lõunast sisse tungida ja armeegrupp "Narva" kotti võtta. Saksa väejuhatus saatis Nõukogude üksuste vastu kogu lennuväe ja suutis peatada hetkeks. Sakslased tõid lisajõude Eestisse ning astusid vasturünnakuks. Teistel rinnetel punaarmee surus sakslased
kirjutas ühest partei liikmekandidaadist kiitva loo, siis aga selgus, et selle liikmekandidaadi isa oli olnud enne venelaste sissetulekut raudtee sillavalves, mis oli poliitiline kuritegu. Ja Kaldma sai ametist priiks... Selliseid näiteid võib veelgi tuua. Eesti Raadios sai väga populaarseks Valdo Pant, kes kõneles sõjasündmustest päev päeva kõrval täna 20 aastat tagasi (raadios) ja täna 25 aastat tagasi (TV) ja rahvas mõtles paradoksaalselt rahvusriigist ja sinimägedest. See oli oskus õiges kohas midagi ütlemata jätta, pausi pidada. Ajakirjanik pidi ajakirjanike endi arvates olema tegelikkuse aus kajastaja tema töös oli oluline ühtviisi see, mida öeldakse, kui see, mida ütlemata jäetakse. 1980, olümpia-aastal kohtusid Tallinnas raadio- ja teleajakirjanikud jalgpallimatsis, selles veiderdamises nähti võimalust nõukogude süsteemi ironiseerida. Kaalu andis ansambel Propeller. Matsis osalenud said esinemiskeelud 1986. aastani. Ent
annaabi.ee 
