Saksa Okupatsioon
1941-1945
Mr.SmartFiles
Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5.juulil 1941
Your text here
Sisekorraldus
Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus
Arreteeriti kommuniste
Eestist hävitati allesjäänud juudid, mustlased ja muud Saksamaa vaenlased
Repressioonid
Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust kulus Saksa armee varustamiseks
Sisekorraldus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Smart Files
Õppematerjali autor
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimiseks. 15.novembril 1917 Toompea lossis Maanõukogu otsuses öeldi järgmist:
..................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte..................................................................................................23 Kasutatud materjalid....................
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad
võrreldes eelmise sajandiga. Hea läbisaamise korral mõisaga võis keskmises adratalus olla -5 tööjõulist meest ning mitmeid koduloomi. Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega
Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku
,,Asserin" tsemenditehas, Tamsalu ja Rakke lubjatehas, hulk tellisetehaseid ja klaasivabrikuid, oli oma 6-protsendilise osatähtsusega endiselt kuuendal kohal. Kiiresti arenes 20. sajandi algul paberi- ja tselluloositööstus, mis 1913 oli tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904 Rahvuslaste uus põlvkond; venestuse taandumine: 1890ndatel aastatel hakkas märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid