SINUHE (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

RAAMATU ANALÜÜS





K……. 10C
2015 KEVAD


 
 
 
1.raamat  


"Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu  kärbsed  meekoogi kallal ja 
muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku 
sees istub, aga tõe eest inimesed  põgenevad " lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja 
ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral 
silm lihtsalt kinni. 


“Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla 
eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. 
 
"Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest 
tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei 
suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.  


"Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on  tuhka  kurgus ja 
balsameeritud keha ei  naera  oma haua pimeduses." lk 33 ­­­ Nagu ikka öeldakse: 
“Noorelt on sul energiat ja aega, kuid pole raha. Keskeas on sul raha ja energiat, 
kuid pole aega. Vanaduses on sul aega ja raha, kuid puudub energia.” Ehk pigem 
nooruses kasutada ära oma energiat ja aega, enamikeks mälestusteks polegi nii 
väga raha vaja.  


 

2.raamat 
 

"Igatsesin midagi, mida ma ei tundnud, ning muinasjuttude ja luuletuste mürgine 
mesi  voolas mu hinge, muutes südame nõrgaks ja tuues  pisarad  silma, kui olin üksi." 
lk 39 ­­­ Kui olin jõudnud selle lauseni jäin ma täiesti sõnatuks. Olen tundnud 
samasugust  tunnet  kuid seda nii ilusalt ja lihtsalt kirja panna ma küll ei oskaks.. 
Hämmastav 


"Kuid siiski, mõtlesin, vahest on teisel pool eesriiet, kõige pühamas pimeduses 
midagi, mida ma ei tea" lk 40 ­­­ Alati ju igatsetakse midagi, mida meil ei ole. Alati 
oodatakse ja unistatakse paremast olukorrast kui sellest, mis hetkel on. Ning igakord 
me tegelikult ei tea, mida me unistame sest igal heal on omad vead.  


"Kuid ta oli nii ilus ja tema laubale piserdatus õli lõhnas nii võõralt, et ma soovisin, et 
ta paluks mind templis teejuhiks...Nii ajasin end sirgu ja vaatasin talle silma sisse, ja 
tema pilk oli nii seletamatu ja uudishimulik ja selge, et mu nägu hakkas õhetama ja 
mu ihu oli nagu tules...Ma vaatasin teda, tema  rõivad  olid kuninglikust linasest ja ta 
oli minu silmale ilusam kõikidest naistest, keda üldse näinud olin, ja ta ei teinud 
midagi, et oma ilu varjata. Ma vaatasin teda ja unustasin haava oma südames, 
unustasin Amoni ja Elu maja, ja tema  lähedus  kõrvetas mu ihu nagu tuli" lk 41­42 ­­­ 
Just seda lugedes kujutasin kõike seda olukorda ette sest inimene muutub 
märgatavalt, kui ta armub. + Siin kehtib 100% ütlemine, et mehed armastavad 
silmadega!!!  


“Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas kujutatakse seisvat inimest ja kuidas 
istuvad inimest. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas tõstab hobune jalgu ja 
kuidas veab härg rege. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas peab kunstnik 
oma tööd tegema, ja kes sellest kõrvale kaldub, ei kõlba templisse ja temalt 
võetakse kivi ja peitel.” lk 57­­­ Ja läbi aegade, alustades tuhandetest  aastatest  enne 
Kristust kuni tänapäevani välja kujunevad välja ühiskonna normid ning kui sellest 
normist kõrvale põigelda, tembeldatakse automaatselt ebanormaalseks  inimeseks .  


 

3.raamat  


"Ma pean Teebast minema saama, sest siin lämbun pasa sisse ja kärbsed teevad 

mu täis" lk89­­­ See lause jäi silma sest just endal tekib ka vahel tunne, et tahaks 
lihtsalt minema Tallinnast ning olla kõigest sellest jamast eemal.  


"Olen tüdinenud sõnadest, mis üksnes käänavad ja väänavad asju ja ajavad keele 
sõlme" lk90­­­ Nõustun saja protsendiliselt!!!!!  
"Tahan  rohtu , mis rahustab mu südame ja teeb selle kivisarnaseks" lk 90­­­ Peale 
mõnda sündmust, mis väga palju haiget teeb, paneb ennastki igatsema sellise rohu 
olemasolu.  


“Miks sa ometi minult oma kogenematuses nõu ei küsinud, mu  isand , sest mina olen 
palju näinud ja tean palju, kuigi nii ei arvaks. Ka mina olen naistega maganud, kuigi 
sellest on kaua aegamöödas, ja ma kinnitan sulle, et leib, õlu ja täis kõht on parem 
kui ka kõige ilusama naise süli.” lk108 ­­­ Tahaksin siinkohal öelda, et kerge öelda 
raske teha. On kerge öelda, et miks nõu ei küsinud kuid lõppude lõpuks õpib kõige 
õigemini inimene vaid oma  vigadest . Ei taha väita, et nõu andmine on kuidagi halb 
kuid tihtipeale võib see ühest kõrvast sisse ja teisest välja minna..  
 


 


 

4.raamat  

"Kuigi ma olen nõrk ja üksik, ei lase ma petlikult mehel endasse puutuda" lk111 ­­­ 
Selle lause peaks iga naine endale otsa ette kirjutama.  
 
‘’Homsest päevast ei tea keegi ette.’’ lk 114 ­­­ Lihtne, lühike ning vägagi tõene 
lause. See oli, on ja jääb ka nii sest tulevikku ei saa ette ennustada. Siinkohal 
sooviksin välja jätta sensitiivid ja muude üleliigsete võimetega inimesed. 


"Kuna olin arst, siis arvasin, et olin näinud küllalt surma ja kannatusi, ja et olen 
piisavalt kalestunud, et tunda halba haisu ning puudutada paiseid ja mädanevaid 
haavu, kuid alustanud teenistust Surma majas, märkasin, et olin alles laps ja ei 
teadnud midagi." lk 124 ­­­ Kui seda  lauset  lugesin siis purskasin naerma sest see on 
nii minu pihta kui üldse olla saab. Enda arust võin olla tark ja laia silmaringiga kuid 
kui satun kokku endast 5 aastat vanemate inimestega siis on mul küll suu kinni.  


“Kuid kõige suurem  rõõm  sündis Surma majas siis, kui sinna toodi noore naise 
surnukeha, ja oli ükskõik, kas naine oli ilus või inetu.” lk 125 ­­­ Lõik, mida lugesin 
suu ammuli, sest see on kohati nii uskumatu kui kahjuks karm tõde, mis võib ka 
teatud piirkondades tänapäevani olla. 


 

5. raamat 

"Vabanenud sellest naisest, oli mu süda kerge nagu lind ja mu silmad himustasid 
näha uut ja  rahutus  täitis mu hinge, nii et ma ei tahtnud enam Smürnas olla." lk 157 
­­­ Mul tekib tavaliselt selline tunne igal kevadel peale võistlusi, kui trennid saavad 
läbi. Tunnen end nii vabana, nagu oleks tohutult palju aega üle ning on võimalik jälle 
teistsugust elu alustada.  


"Ühtaegu hakkasid habirud meile vastu  jooksma  ja vibudest laskma ja ma kuulsin 
kõrvus vihinat, kui nooled nagu kärbsed sügisesed ja tegid  hää lt: pst,pst. Ja ma ei 
ole oma elus  kuulnud  erutavamat häält kui  Noole  vihin, kui see mehe kõvast 
möödub" lk 168 ­­­ Peale selle lause lugemist mõtlesin enda ette: “Nonii, ongi käes 
see sõja osa.” Miks just nii mõtlesin? Sest mulle ei meeldi  sõjad , üldse kardan väga 
palju füüsilist kui ka vaimset  vägivalda  seega selliste osade lugemisel pigistan üle 
ühe rea silmakese jälle kinni.  


‘’Egiptusel pole vaenlasi, selleks on  Egiptus  liiga rikas ja  vägev .’’ lk 176 ­­­ Kohe tuli 
meelde Vladimir  Putin , kelle motoks on selline lause. Muidugi Egiptus oleks 
asendatud Venemaaga. 


“Kõige selle tulemus oli, et sõda ei meeldinud mulle enam, vaid mu süda muutus 
raskeks kõige selle viletsuse pärast, mida inimesed üksteisele põhjustavad.” lk 173 
­­­ Tahtsin talle patsu lüüa ning öelda: “Lõpuks oled ka mõistusele tulnud!”  


 

6.raamat 

Vanamees ! Su jutt on mu kõrvus nagu kärbse sumin ja ometi küsin, kes sa oled, et 
võid mind  nõnda  kõnetada.”lk 194­­­ Lause, mis ajas mind niivõrd naerma, et ei 
saanud pea minut aega  raamatuga  edasi minna.  
“Ta ajas end põrandal istukile ja tõstis tõrjuvalt käed ning ka  lõvi  ajas end istukile ja 
haigutas pikalt ja kui ta oma lõuad kinni pani, kolksatasid tema hambad kilinal kokku 
nagu templi kassalaegas lesknaise veeringut endasse ahmates.” lk194 ­­­ Neid 
lauseid  küll jagus kuid tõin välja ühe neist lausetest, mil  pidin  lihtsalt silma kinni 
pigistama  ja üle  kere  värisema ning soovima, et ma poleks kunagi seda lauset 
lugenud.  
 
“Aga,” ütlesin mina, ,,kui tähtedesse on kord kirjutatud kõik, mis meiega juhtub, siis 
ei saa  mardikas  karvavõrdki meie saatust muuta ja mardikal ei saa olle mingit väge 
selle suhtes, mis meiega juhtub.” Selle peale solvus  Kaptah  väga ja ütles: ,,See on 
loll jutt ja haiseb nagu seasõnnik. Sest kui on nii, nagu sina ütled, siis on kindlasti 
tähtedesse kirjutatud, et mardikas toob meile õnne, ja täpselt üles loetud kõik need 
suured ja väikesed sündmused, milles mardikas meile õnne toob, sest ilma 
mardikata ripuksime juba ammu, pea alaspidi, müürilt alla või pleegiks su  pealuu  
surnuteväljal.” lk 209 ­­­ Lõik, mille vastus võttis nii minu kui ka  Sinuhe  sõnatuks.  


“Ta häbematus oli nii suur, et ma ei osanud midagi öelda.” ­­­ Täpselt sama 
reaktsioon  kehtib ka minu kohta, kui selliseid inimesi kohtan.  

7.raamat 

“Nõnda siis ujusime jões ja lasksime päikesel oma rõivad ära kuivatada ja sõime ja 
jõime veini ja Minea ohverdas oma jumalale ja tantsis mulle paadis oma jumala 
tantse, nii et mul teda vaadates hing kinni jäi.” lk235 ­­­ Kohe hüppasid ette mõnusad 
suveõhtud  paadiga   jõel , muidugi mitte detailselt samasugused sündmused kuid 
siiski.  
 
“Kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kui meid tabab surm, ei ole mul kahju 
iseenda pärast, vaid sinu pärast.” lk246 ­­­ Lause oli lihtsalt niivõrd südantsoojendav. 


 
“Kui ma Hetimaale saabusin, oli nende suur kuningas Šuppiluliuma valitsenud juba 
kakskümmend kaheksa aastat...” lk251 ­­­ Nii vahva nimi.. Šuppiluliuma.. Pidin mitu 
korda seda veerima.  


“Meie sõpradeks on kõik  rahvad , kes end meie võimu alla annavad ja meile makse 
maksavad. Me laseme neil elada  omaette  ja me ei puuduta suuremat nende 
kombeid või jumalaid, kui me vaid nende üle valitseda saame.” lk 254 ­­­ Täpselt 
samasuguse suhtumisega olen ka mina meie väikses Eestis, kus elab palju venelasi.  
 

8.raamat 


“Nüüd pean jutustama Kreetast ja ma tahan jutustada sellest, mida nägin oma 

silmaga. Pean ütlema, et ma ei ole midagi nii  ilusat  ja  kummalist  kusagil maailmas 
näinud, kuigi olen kõik tuntud maad läbi rännanud.” lk264­265 ­­­ Lause, mis mind 
ärevaks ajas sest ma isiklikult armastan nii­nii väga Kreetat, et läheksin sinna kasvõi 
elama. Kõik mis sellele ka järgnes oli niivõrd tõsi. 


“Mul oleks südame asemel nagu õõnes koht ja ka mu pea on täiesti tühi ja mul ei ole 
ainsatki mõtet, mida võiksin omaks nimetada, kuigi kõik teeb mulle haiget ja mu hing 
ei ole iial nii kurb olnud.” lk 278 ­­­ See on absoluutselt kõige ebameeldivam tunne 
mis üldse olla võib ning see  emotsioon  sellisel hetkel ongi täpselt selline nagu see 
lause seda kirjeldab. 


“Aga ma soovitaksin sul veini juua, isand, et sa rahuneksid, sest su nägu on kõver 
nagu marutõbisel ja sa pööritad silmi nagu öökull.” lk287 ­­­ Lihtsalt üks muigama 
panev võrdlus. 


“Ei ole olemas muret, mida vein leevendada ei võiks. Ei ole olemas õnnetust, mida 
vein leevendada ei võiks. Ei ole olemas kaotust, millele vein lohutust ei tooks. Joo 
niisiis veini, ja su mure upub veini sisse nagu  hiir  õliastjasse, ja ära tee välja, kui ven 
su  suus  alguses mõru maitseb, sest veini maitse paraneb, mida rohkem sa  jood , ja 
peagi on su mure nagu kauge pilv taevas.” lk 300 ­­­ Tohutult ilusti öeldud. Kui 
tavaliselt öeldakse lihtsalt ja tuimalt, et  alkohol  uputab mured siis  Mika  on seda palju 
pikemalt  ja selgemalt kirjeldanud. 
 


  


 

9.raamat 

“Teie neitsid, keda oleks parem küll teise nimega nimetada, ei vaata mehe kuju või 
rahvust, vaid kaaluvad oma  pakutud  lõbu kullaga, mis mehel  kukrus  on.” lk 309 ­­­ 
Sedasorti naised kahjuks viibivad meie eluringis  igavesti . Ning see on lihtsalt 
väga­väga kurb.  


“Ma võin sulle öelda, et rahvas, kes usub kõike, mida talle öeldakse, on nagu 
härjakari, keda piikde abil läbi värava aetakse, või  lambad , kes lähevad jäära kannul, 
mõtlemata, kuhu  jäär  neid viib.” lk 316­­­ JUST TÄPSELT NII ONGI 


“Kaptah  palkas  meie majapidamise eest hoolitsema vana naise, kes mind ei 
seganud ja kes oli elust ja meestest väga tüdinenud, mis ta näost ka välja paistis. 
Tema nimi oli Muti.” lk350 ­­­ Kui lugesin seda kirjeldust ning lõigu  lõpust  avastasin 
ta nime Muti siis tekkis küll korra selline kurvem reaktsioon, et miks just selline nimi.  


“Mu süda tilgub verd, kui ma mõtlen nende ja nende nutvate naiste ja laste peale, 
kes enam iial oma isa ei näe.” lk 352 ­­­ Ka minu süda hakkas samamoodi verd 
tilkuma.. 

10.raamat 

“Mul ei ole voli end sellesse segada, kuid arvan, et õpin palju kõike seda nähes.” 
Järjekordne lause millega sooviksin täielikult nõustuda sest olen ise nii palju sellistes 
olukordades  olnud ning seda lauset enda peas korrutanud.  


“Sa oled tõesti hullem kui kuutõbine.” lk 376 ­­­ Kuidagi vahvalt läbi lillede öeldud 
solvang.  


“Tõde ei tee inimest  sugugi  õnnelikuks.” lk 389 ­­­  Karm tõde teebki haiget. Kuid 
minu arust on õigem elada tões kui vales.  
“Selles maailmas ei ole ei viha ega hirmu, vaid inimesed jagavad vennalikult töö 
omavahel ära ja ka leiva jagavad nad omavahel ära ja enam ei ole rikkaid ja vaeseid, 
vaid kõik on ühesugused ja kõik oskavad kirjutada ja loevad, mida ma neile  kirjutan
Ja ükski ei ütle teisele:  räpane  süürlane või: vilets  neeger , vaid iga inimene on iga 
inimese vend ja sõda ei tule enam mitte kunagi.” lk 399 ­­­ Selline  unistus  on ilmselt 
iga inimese mõtteid kord elus läbi jooksnud, et kõik oleksidki võrdsed ning maailmas 
valitseks rahu 
 


 

11.raamat 

“Igaüks on näinud, kuidas voolab vesi veekellas. Inimese aeg kulub niisamuti, kuid 
inimese aega ei saa mõõta veekella järgi, vaid üksnes kõige selle järgi, mis temaga 
juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inimene saab sellest lõplikult aru alles oma 
vanaduspäevadel, kui tema aeg jookseb  tühja  ja temaga ei juhtu enam mitte midagi, 
kuigi ta  mõtleb , et juhtub palju, aga märkab alles tagantjärele, et midagi ei ole 
juhtnud.” lk 416 ­­­ Uus raamat algas juba sellise lõiguga. Pole lihtsalt sõnu. 
IMELINE


“Kõigele sellele mõtlesin ma ja ei olnud enam päris õnnelik, sest mis lisab teadmist, 
see lisab ka muret, ja sellest murest oleksin tahtnud pääseda.” lk 459 ­­­ Igakord 
mingi teadmisega kaasneb tahtmatult ka mingi mure ning alati mõtlen ka mina, et oli 
mul nüüd taas ühte järjekordset mure juurde vaja. Selle  mõtlemisega  tekitan endale 
veel muresid juurde. Ilmselt ongi lõppude lõpuks parem üldse mingeid asju mitte 
teada.  


“Teje suri väikese liivamao hammustusest ja  madu  hammustas teda, kui ta  palee  
iluaias oma linnupüüniseid katsetas.” lk 468 ­­­ Õnnetus ei  hüüa  tulles. 


“Aga tema keel oli teravam kui herilase astel.” lk477 ­­­ Pani mind täitsa mõtlema, et 
mõne inimese keel ongi teravam kui herilase astel. VÄGA hea piltlik  väljend .  


 
12.raamat  
“Inimesel tuleks hoolikalt kaaluda oma soove, mis ta valju häälega välja ütleb, sest 
valju häälega välja öeldud soovidel on halb kalduvus täituda, ja kõike kergemini 
täituvad need siis, kui soovid teisele inimesele halba.” lk492 ­­­ Järjekordne lause 
millega sooviksin täielikult nõustuda. 


“Aga mu tarkus ei lohutanud teda sugugi, vaid hoopis ärritas teda.” lk 493 ­­­ Mul on 
tohutult palju olnud selliseid  olukordi , kus kellegi targutamine pigem mõjub ärritavalt 
kui lohutavalt.  


Ohvitser  kelle nimi oli Juju..”lk502 ­­­ NII ARMAS NIMI!!!! Ohvitseril muidugi pisut 
veider  kuid siiski. 


“Niisamuti ründab  vaenlane  alati teistviisi, kui on õpetatud, kuidas vaenlane ründab, 
ja teises järjekorras, ja lahingu ajal ei tea  pealik  oma meestest midagi ja mehed ei 
tea pealikust midagi, vaid igaüks karjub kõigest kõrist ja  lööb  ja torkab igaüht, keda 
näeb.” lk503 ­­­ Selliseid taolisi olukordi on elus tegelikult niivõrd palju. Kasvõi 
jalgpalli võistlustel räägivad õpetajad kust keegi vastastiimist ründab kuid tegelikult 
juhtub kõik täiesti teistmoodi ning kõik tiimikaaslased  jooksevad  ringi nagu peata 
kanad

13.raamat 

“Anna andeks, et ma veiniga oma nõrkust kosutan, sest ausalt öelda on mul hirm ja 
mu põlved lähevad nõrgaks, kui ma mõtlen, mis meil ees seisab.” lk 571 ­­­ Ausalt 
öeldes on päris kurb, kui hirmu pärast on vaja alkoholi pruukima hakata.  


“Sa oled oma  printsessi  juba kaua oodanud ja jaksad ehk veel natuke oodata.” lk 

590­­­ Kui midagi väga väga tahta, siis selle saamiseks võid oodata ka väga pikalt. 

Kui aga tahtmine kaob mõtteist juba paari päevaga, siis tegu on vaid hetkese 
emotsiooni ning tahtmisega.  


“Sinuhe, kas minu nägemused võivad olla valed ja tulla üksnes mu haigest peast?” 
­­­ Nägemused ning vaated sammuvad meiega kogu elu kaasas. Mõne jaoks on üks 
nähtus õige, mõne jaoks hoopis kolmas. Kõik on maailmas täpselt nii hea või halb, 
õige või vale, kuidas me seda endile ette kujutame. Ehk siis, Vaarao, kõik, 
absoluutselt kõik on vaid Sinu  mõttemaailmas  kinni!  


Tapmine  on kasutu, nüüd ma  mõistan  seda, ja tappes ei saavuta midagi, kuna  nuga  
lööb pimesi nii süüdlast kui süütut.” lk 601 ­­­ Ma sooviksin seda öelda inimestele, 
kellel on kupli all midagi valesti ning kes on toime pannud sedasorti kuriteo/mõelnud 
selle tegemisele.  

14.raamat 


“Teadke siis, mu mudarotid…” lk 628 ­­­ Järjekordne vahva ja naljakas väljend 

“Nõnda nad jõid veini ja mängisid hommikust õhtuni täringuid ja  tülitsesid  omavahel 
ja loopisid vahepeal teineteisele täringuid  näkku  ja sülitasid  pihku  ja kallasid täringuid 
taas karikast põrandale veerema.” lk 661 ­­­ See olukord meenutas mulle justkui pilti 
tavaliselt seebiooperist, mida televiisoris peale koolipäeva näha võib.  


“Alati ei olnud need, kes paranesid, kõige tugevamad või tervemad, vaid tihtipeale 
paranesid just kõige nõrgemad ja kurnatumad, otsekui ei oleks haigus neist 
tapmiseks piisavalt toitu leidnud” lk 664 ­­­ JA ALATI ONGI NII!!!  


“Tagantjärele on igal inimesel kerge tark olla” lk 667 ­­­ Oma vigadest õpitakse ning 
hiljem alles saadakse aru, kuidas oleks võinud mingeid asju teistmoodi teha  

15.raamat 

“Inimeste tegude  seletused  ei ole nii lihtsad ja tegude vein ei ole kunagi puhas vein, 
vaid segatud vein.” lk ­­­ Huvitav ning tõene lause. Inimeste tegude taga on midagi 
enamat ­ seda on pea võimatu kirjeldada ning just sellepärast ongi teod tihtipeale 
põhjendamatud. 


“Ära hooli hullust naisest, sest tema ise kannatab rohkem, kui sina tema uhkuse 
pärast.” lk 707 ­­­ Lause, mis on vägagi segadusse ajav ning kui mitu korda seda 
lugesin tuli meelde  Erich  Kriegeri laul “Naised on  hullud ”. 
“Maailmas ei ole midagi täiuslikku ja iga leivapätsi  koorik  on põlenud ja igas puuviljas 
on  ussiauk  ja pärast veinijoomist peab inimene haiget pead kannatama.” lk 724 ­­­ Ja 
nii ongi meie väikses maailmas ­ igal heal on omad vead.  


“Aga ma õnnistan paberit ja ma õnnistan oma kirjutuspulka, sest need on lasknud 
mul tunda, et olen jälle väike poiss ja sõidan väikeses kõrkjalootsikus mööda jõge, 
tundmata veel elu muret ja teadmise tuska.” lk 742 ­­­ Läbi loomingu on inimene 
suuteline looma omale sellise maailma, nagu ta ise soovib ja ihaldab.  


 


 


 
Semnutit ​
seostasin Anni emaga raamatust “Kuidas  elad , Ann?”. Kuigi neid eristab 
sugu, siis sarnaseid iseloomu jooni on jalaga segada. 
Mõlemad nad tahavad, nagu iga  lapsevanem , et nende lastel läheks elus võimalikult 
hästi. Samas aga ei ütle mitte kumbki konkreetselt oma lapsele, mida nad täpselt 
tegema peaksid. Nad lihtsalt suunavad kavalalt lapsi õigeid otsuseid tegema. 
Semnut viis Sinuhe Intebi juurde ja palus rääkida sõjaväelase elust lähemalt. Anni 
ema lasi Annil elada natukene aega üksi, ning lõpuks sai Ann aru ja mõistis mida ta 
tegema peaks ja mis on tema elus õiged ja valed otsused olnud. Samuti on 
mõlemad, nii Semnut ja Anni ema, väga targad. Juba asjaolu, et Semnut on arst 
teeb ta  targaks  ja arukaks. Anni ema on samuti väga tark ja ta oskab iga asja pealt 
kaasa rääkida, mis tuleneb tema elutarkusest ja  paljust  lugemisest. Samuti on nii 
Semnut kui ka Anni ema väga andestavad. Mõlemad andestavad lastele nende vead 
ja armastavad neid sama palavalt edasi. 


Nefernefernefer ​
on kõige kergem seostada Scarletiga, kes oli Margret Michelli 
romaani „ Tuulest   Viidud “ peategelane. Mõlemad on väga salakavalad, samuti oli 
varandus  mõlema  jaoks esikohal. Scarlet abiellus mitu korda mehega, keda ta ei 
armastanud lihtsalt selleks, et ta saaks tema  varanduse . Samuti tegi  Nefer , kes oma 
naiselike võludega kooris iga mehe paljaks. Mõlemad olid ka väga ilusad. Mehed ei 
suutnud kummalegi vastu panna ja tegid kõike, mida naised soovisid. Nad ei 
kohkunud mitte millegi ees ja olid valmis kõike tegema, et eesmärk saavutada. 


Horemheb
 sarnaneb kõige enam meie oma  Kalevipojaga . Mõlemad on väga arukad 
ja kavalad. Nad suudavad oma vaenlasele tuule alla teha. Mõlemad on suured 
sõjamehed ja tuntud  tegijad  oma kodumaal. Nad on väga vaprad ja ei kohmetu 
absoluutselt mitte millegi ees. Kumbki pole haritud. Üks kallimaid asju neile on 
loodus ­ mõlemad on loodusega väga lähedases kontaktis ning nad tundsid end seal 
kui kodus. 


Kaptah ​
meenutab mulle J.K.Rowlingu raamatu „ Harry   Potter “ peategelase sõpra 
Roni. Nad mõlemad olid valmis tegema oma sõbra heaks kõike ja ei jätnud teda 
kunagi hätta. Koos läksid nad läbi tule ja vee. Mitte miski ei hoidnud kumbagi 
peategelase juures. Siiski otsustasid nad jääda ja võidelda kõige vastu, mis teele 
ette tulid. Ron ja Kaptah olid väga lojaalsed. Kuigi Kaptah oli teener oli ta siiski 
Sinuhe sõber. Kuigi Sinuhe ja Harry olid raamatu kangelased ei oleks nad paljusid 
asju korda saatnud ilma nende kaaslaste  abita . Oli kordi, kus Ron või Kaptah 
päästsid   peategelaste   elud . Mõlemad on selle poolest väga sarnased. 


Minea​
 meenutab mulle väga äsja loetud  Goethe  „Noore  Wertheri  Kannatuste“ ühte 
tegelast Lottet. Nii  Lotte  kui ka Minea armastasid peategelast kuid millegipärast ei 
saanud nad koos olla. Minea puhul oli selleks usk­kui võib öelda, siis pime usk, et ta 
peab ennast  Kreeta  jumalale ohverdama ja ei tohi mehega enne seda ühtida. Seda 
ta ka täitis ja isegi väga suure innuga. Lotte seevastu ei saanud Wertheriga koos 
olla, kuna Lotte oli juba mehe välja valinud ja temaga koos. Sel ajal polnud sünnis 
lahutada ja tema surnud ema samuti nõudis seda. Seetõttu ei saanudki ta 
Wertheriga koos olla. Siiski, nii Lotte kui ka Minea armastasid peategelasi kõigest 
südamest. Kuigi vastavalt käituda ei saanud oli seda nende tegevustest võimalik 
välja lugeda. Samuti on nende ühiseks jooneks  naiselik  v õlu . Mõlemad võlusid oma 
iseloomu ja  välimusega  Wertherit ja Sinuhet. 
 
 
 
Isiklik arvamus 
 
Jaanuaris  saime  teada, et Mai kuuks on vaja teha korralik analüüs raamatust 
“Sinuhe”. Ilmselgselt ehamatas mind kohe alguses selle paksus ja ma kartsin et ei 
suuda seda läbi lugeda. Ma arvasin, et see on täiesti igav raamat ja olin täis 
umbusku. Õnneks ma eksisin. 
Hakkasin siis suure vaevaga seda lugema. Muidugi tahaksin ma tänada oma 
trenniga toimunud väljasõite sest kõik lennukis viibitud pikad  tunnid  sisustasin 
raamatu lugemisega. Algul tundus, et mu  eelarvamus  läheb tõeks ja ma ei saa 
kunagi seda raamatut läbi. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda rohkem tõmbas 
raamat mind endasse. Mulle meeldis, et sellest raamatust võis leida absoluutselt 
kõike. See ei olnud klassikaline  armastuslugu  või sõjaraamat. Sellest paksust 
raamatust leidsin valu, armastust, kavalust, sõda ja palju muud. Kõik oli põnevasti 
kirjutatud ja ei saanud üldsegi kurta, et oleks liiga palju mingit kindlat teemat. Väga 
põhjalikult oli kõike kirjeldatud. Siiski ei oldud sellega üle paisutatud vaid seda oli 
piisavalt. 
Mulle väga meeldis kuidas kõik Sinuhe teod viisid millegi suuremani. Näiteks kui ta 
viis oma vanemad härjanahas sinna vaarao juurde viimsele puhkepaigale ja leidis 
sealt mardika tõi see talle terve ülejäänud raamatu head õnne ja koguaeg oli see 
kuidagi  juttu  põimunud. Sasmuti selle sama mardika juures meeldis mulle see, et 
see oli kui õnne  talisman  ja ma tean, et tänapäevalgi paljud inimesed  arvavad ,  
oksul muutunud ja mis on praegustel inimestel edasi arenenud ja mis mitte. 
Samuti meeldis mulle see, et kuigi jutt käis arstist oli autor suutnud sinna põimida ka 
romantikat. Nüüd  nägin  ära kuidas naise kaotus võib mehe täiesti laostada. Samuti 
kuidas maailmas on ikka salakavalaid ja tõeliselt õelaid inimesi. Näiteks nagu oli 
Nefernefernefer. Ilma süümepiinadeta röövis ta iga mehe paljaks ja sundis teda 
tegema kõike mida soovis. Mina mitte kunagi ei suudaks teha nii nagu seda tegi 
tema. Minu loomuses ei ole seda õelat geeni, mis suudaks inimestele haiget teha. 
Samas on maailmas ka häid inimesi nagu oli näiteks Minea. Tema saatus oli muidugi 
kahetsusväärne ja ta ei väärinud põrmugi sellist kohtlemist, kuid saatus pole oma 
teha ja julmalt  tapeti  temagi. Sain Sinuhe tunnetest aru täielikult. Temagi saatus ei 
olnud just kiiduväärt kuna armastus kellegi vastu on üks suurimaid  tegureid . Olen 
isegi näinud, mis see võib inimestega teha ja raamatus oli sellele veelgi tõestus. Ka 
see ei ole inimeste puhul aastatega muutunud. 
Mulle meeldis ka see, et olin justkui ise peategelane selles raamatus ja need asjad 
juhtuvad minu endaga. Justkui käiks tema kingades. Kõik oli niivõrd hästi kirjeldatud, 
kõik tunded jne. Mulle väga meeldis see raamat. Mitte kordagi ei hakanud mul igav 
seda lugedes ja koguaeg toimus mingi tegevus. Ma soovitaks seda lugeda kõigil. 
 

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
SINUHE #1 SINUHE #2 SINUHE #3 SINUHE #4 SINUHE #5 SINUHE #6 SINUHE #7 SINUHE #8 SINUHE #9 SINUHE #10 SINUHE #11 SINUHE #12 SINUHE #13 SINUHE #14 SINUHE #15
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krek Õppematerjali autor

Lisainfo

Kunstiajalugu
Igast peatükist 3-5 lauset ning nende analüüsimine oma arvamus
Tallinna 21.Kool
2015

Kunstiajalugu , SINUHE

Sisukord

  • RAAMATU ANALÜÜS
  • K……. 10C
  • KEVAD
  •  raamat
  • raamat
  • raamat
  • raamat
  • Semnutit 
  • Nefernefernefer 
  • Horemheb
  • Kaptah 
  • Minea
  • Isiklik arvamus 

Teemad

  • raamat  
  • raamat 
  • raamat 
  • raamat 
  •  raamat
  • raamat
  • raamat 
  • raamat
  • raamat 
  • raamat 
  • raamat
  • raamat  
  • raamat 
  • raamat 
  • raamat 

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
16
docx
11
doc
11
docx
16
docx
76
rtf
291
doc
281
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto