Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani
.........8 Internetilingid:.................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus ,,Ma pole võib olla esmaklassiline helilooja aga ma olen esmaklassiline teisejärguline helilooja." Richard Strauss, 1947 Kirjutan referaadi väljapaistvast Saksamaa romantikust Richard Straussist, kes saavutas oma tuntuse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel aastakümnetel. Tema sümfoonilised poeemid 1980 aastateil ja ooperid järgnevatel kümnenditel on said hädavajalikeks komponentideks läbi 20 sajandi repertuaari. 3 Elulugu
Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles eristatakse kahte suunda: 1)klassikalistel traditsioonidel tuginev, mille esindajateks olid heliloojad nagu Johannes Brahms ja Anton Bruckner ning 2)kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund, mida on kuulda Richard Straussi ja Gustav Mahleri loomingus. Hilisromantism väljendus nii muusikas kui ka kirjanduses, milles olid oluliseimateks tunnusteks tunded, mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelaskujud. Hilisromantism muusikas sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii
põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid