Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Rehepapp (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ma sind viimati nägin . Kuidas mu ema ja naine elavad ?
  • Kui Vanapoiss sinuga nii päri oli ?
  • Mitu lugu teoses jutustatakse ?
  • Millest lugu räägib. Nt Milleni võib viia ahnus ?
  • Mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks ?
  • Millised tagajärjed on liigsel ahnusel ?
  • Kuidas võib lõppeda kättemaks ?
  • Mis teda vaevab!“ porises ta. „Või armurohi ?
  • Kui kaugele minnakse armastuse nimel ?
  • Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel ?
  • Mis veel?“ (lk. 200). Milleni võib viia inimese häbistamine ?
  • Mida tahab Kivirähk oma teosega lugejale öelda ?
 
Säutsu twitteris
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHKREHEPAPP
  • „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust.
    Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast , ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis. Tänapäeval on selliseid inimesi vähe, kes aitaksid ja raviksid teisi, kas oma teadmiste või kavalusega. Tänapäeval keskendutakse rohkem iseendale , sellepärast oli ka raamatus üks rehepapp.
    Kupja-Hans – „Ta oli poissmees, orb, ning elas oma talus üksipäini. Vahel oli ta küll mõelnud, et poleks paha naine majja tuua, kuid õigest pealehakkamisest jäi puudu ja pealegi ei osanud ta külatüdrukute hulgast seda õiget välja valida. Kui mõni nagu hakkaski pisut meeldima , siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette.“ (lk. 74)Hans tahtis ennast ohverdada, et päästa teisi, eelkõige mõisapreilit, katkust. Ta võttis juba vastu otsuse, et kui katk tuleb, siis tõmbab ta katku koos enesega kuuma reheahju, kuid Hans oli pigem mees, kes mõtles suurelt, aga ei teostanud ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata.
    Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse .“ (lk. 12). Reinul oli kindel suhtumine, kõik mis oli seotud mõisaga talle ei meeldinud. „See ei üllatanud kedagi, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa.
    Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta , nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid unistajaid ja tegutsejaid on ka praeguses maailmas.
    Muna Ott – Külamees, kes töötas 10 aastat Vanapagana heaks. „Tere siis! Kümme aastat on möödas jah sest ajast, kui ma sind viimati nägin . Kuidas mu ema ja naine elavad?“ „Jah, Ott, ei ela nad sugugi ,“ kostis rehepapp. „Vikatimees viis mõlemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus .“ (lk. 30). Ott oli ka ahne ning varga kommetega nagu enamus külaelanike „Miks sa siis sealt ära tulid, kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?“ „ Jah, vaata, sellega on sihuke lugu, et ma läksin lodevaks ja jäin vargusega vahele,“ seletas Ott (lk. 33). Muna Ott oli kahepalgeline mees, ei austanud usku, hoolis vaid iseendast. „Vanakurat käskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada …“ „Sülitasid?“ „No muidugi. Aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask! Kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada – palun väga, kohe teeks ! Peaasi, et teenistus oleks hea!“ (lk. 33) Kuid võla suhtes oli Ott aus mees. „ Kuule , kõrtsmik! Ega ma sulle võlgu ei jäänud, mul pole enam meeles!“ „Noh, sa võtsid siin päris suurelt ette küll, tegid kõigile välja ja peksid mõned pingid puruks,“ vastas kõrtsmik. „Aga sa olid aumees – andsid mulle kõige selle mürgli tasuks kullast risti.““ (lk. 57-58) Ott oli ka kaval, kavalust ta kasutas nii palju, et tal endal oleks parem ja lihtsam elu. „Ta ei märka, arvad, et ma loll olen!“ naeris Muna Ott. „Esimene asi, mis ma uues ametis tegin , oli see, et lõhkusin kirikuhärra prillid ära. Nüüd on ta pime nagu mutt, koperdab käsi kaudu.““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool.
    Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune , ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud ! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised külaelanikud oli ka Luise ahne „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar .“ (lk. 70). Luise oli uhkustaja, justkui enamik tänapäeva inimesi, kes tahavad olla naabrist või sõbrast paremad.
    Imbi ja Ärni – Vanapaar, kes proovisid ainult
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rehepapp #1 Rehepapp #2 Rehepapp #3 Rehepapp #4 Rehepapp #5 Rehepapp #6 Rehepapp #7 Rehepapp #8 Rehepapp #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ingrid l. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“
    rehepapp , vanapagan , KIVIRÄHK

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Rehepapp
    3
    doc
    Rehepapp
    2
    doc
    Rehepapp
    4
    docx
    -Rehepapp-
    1
    doc
    Rehepapp
    2
    doc
    Rehepapp
    3
    doc
    Rehepapp
    3
    doc
    Rehepapp





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun