50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anette Napa
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi ki
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi ki
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil n
Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid