9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5
Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides 19) villtulikas Ranunculus lanuginosus 20) püstkivirik Saxifraga adscendens 21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida)
Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid) Sempervivum sp mägisibul (mitmed liigid ja sordid) L Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi
harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae) harilik jugapuu (Taxus jugapuu (Taxus) jugapuulised (Taxaceae) baccata) raudnõges (Urtica urens) nõges (Urtica) nõgeselised (Urticaceae) mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea) põldtulikas (Ranunculus tulikas (Ranunculus) tulikalised (Ranunculaceae) arvensis) harilik hiirekõrv (Capsella hiirekõrv (Capsella) ristõielised (Brassicaceae) bursa-pastoris) ojamõõl (Geum rivale) mõõl (Geum) roosõielised (Rocaceae) mägiristik (Trifolium ristik (Trifolium) liblikõielised (Fabaceae) montanum) verev kurereha (Geranium kurereha (Geranium) kurerehalised (Geraniaceae) sanguineum)
Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2
Kolmas lisakambiumi rõngas võtab osa neljanda kambiumirõnga ja kolmanda juhtkimpude ringi moodustamisest jne. Polükambiaalse tekkega on peedi (Beta vulgaris) säilitusjuur. 4) juur pakseneb külg- või lisajuurte tüsenemise tõttu, tekib muguljuur. Muguljuureks võib muutuda juur tervikuna või mingi osa sellest, juur võib pakseneda ka katkendlikult. Esineb käpaliste (Orchidaceae) sugukonnas, kanakoolmel (Ranunculus ficaria), daaliatel (Dahlia sp.) jt. Juuremügarad esinevad kaunviljaliste ehk leguminooside seltsi (Fabales) kõikides sugukondades: liblikõielised (Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë
Viljalehed: mitu kuni palju Sigimik: tavaliselt lahkviljalehine (apokarpne) Vili: mitmesugune o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on
Kevadel tuleb loomade karjatamisega ristikupõllul olla ettevaatlik, sest värske ristik paisub kõhus pisut ja loomad võivad end mahlakast ristikust lõhki süüa. Hädakorral võivad valget ristikut süüa ka inimesed: see sisaldab palju proteiine, on laia levilaga ja teda kasvab tavaliselt suurtes kogustes koos. Inimesed on ristikut kasutanud sajandite viisi salatina ja teiste toitude juurde, mis sisaldavad lehttaimi. 23 4. Tulikas (Ranunculus) Tulikad kasvavad parasvöötmes Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka näiteks Uus-Meremaal. Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele. Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole süüa, võib ette tulla mürgistusi. Taime kuivades
salu- ja mets-tähthein väga sarnased, kuid taimede lehed ja varred on erinevad. Hea on meelde jätta, et salu-tähtheina nimes kõlab kõige viljakam metsatüübirühm ja ka taim ise on lopsakam ning laiemate lehtedega kui mets-tähthein. Mets- tähthein õitseb mais, juunis; viljaks on kerajas kupar. Kasutamine: loomad söövad mets-tähtheina meeleldi, lehed sisaldavad C-vitamiini. Meetaim. METSTULIKAS Ranunculus cassubicus; ranunculus tuleneb sõnast rana konn; cassubicus - kasuubide maal kodune (kasuubid - slaavi hõim Läänemere lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline
ümber. Jõe põrkeveeru poolsel küljel lähenevad luhad pidevalt jõele, kuid jõe liuveerul ladestuvad settekihid ja need alad kerkivad ning eemalduvad jõest. Seetõttu läbivad kooslused jõe kaldal mitmeid arengustaadiume. Järsematel nõlvadel jääb osa vahepealseid staadiume ära, nende suktsessiooni rida on järgmine: Carex gracilis`e ass. kaldaäärne variantDigraphis arundinacea (Phalaris arundinacea) ass. Carex gracilis`e var.Ranunculus repens-Poa trivialis`e ass. või taimkatteta ribaDeschampsia caespitosa- Festuca rubra ass. (Pork, 1964). Kaldalähedastel aladel asenduvad taimekooslused teistega vastavalt niiskustingimuste muutumisele. Jõesängi ümberasetumisega seotud ökoloogiliste tingimuste muutumiste suurt osatähtsust näitab ka erineva lõimisega kihtidega kaetud sette- ning turbahorisontide sage esinemine mullaprofiilis. Erinevate kihtide moodustumise ajal on valitsenud erinevad
kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt. positiivsetel pinnavormidel
annaabi.ee 
