Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed  organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-101µm > rakk 50 µm > munar
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber  nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook  17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke  kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer  munaraku avastaja Brown  rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk)
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros  väike; skopea  vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros  väike; skopea  vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija
4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Loomarakkudes tsentrioolide kahestumine. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistumine. Diferentseerunud rakud- kindel ehitus, talitus. Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia  teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul  ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb  paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihoiinhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) 1 membraan + paks pepdiidoglükaan kiht G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht – välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum – periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2 memb ja vahel õhuke pepdiidoglük.kiht 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 – 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks r?
tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 12 DNA JA RNA VÕRDLUS Raku ehitus ja talitus Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Mikroskoopide leiutamine 17.sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimese mikroskoopi valmistasid 16.sajandi lõpus Hollandi prillmeistrid Hans ja Zacharias Janssen. Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18
Kõik kommentaarid