Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvaluule (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

RAHVALUULE
  • levib anonüümselt
  • On kollektiivne
  • Levib suuliselt
  • Teisenemine
  • Räägib rahva elust
  • Peegeldab keskkonda
  • Rahvalik kunst
    JAGUNEMINE:
    RAHVAJUTUD: MUINASJUTT - inimese lootusi ja soovunelmaid
    MUISTEND - Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse,
    või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk , vägilasmuistendid)
    Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1
    või 2
    NALJAND- lühike  koomilise sisuga lugu.
    PAJATUS - lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka
    mälestused.
    ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt.
    PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud
    viisile.
    RAHVALAULUD : REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme , ridu seob mõtteriim
    Ehk parallelism (ühes värsis ehk reas
    öeldut korratakse teiste sõnadega
    teises reas.)
    Värsireas rõhuta ja rõhuline silp
    vaheldumisi. Algriimsõnade
    algushäälikute kordus värsis. Ammu
    uuenenud sõnad ja vanad
    muutevormid .
    Regivärsside puhul oli eeslaulja . Eeslaulja järel laulis koor.
    LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL :  salmid , sõnad riimuvad värsi
    lõpul.
    LAULUMÄNG: ringmängud laulu saatel.
    RAHVALUULE VÄIKELIIGID: KÕNEKÄÄND-annab
  • Rahvaluule #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisi R. Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt rahvaluule kohta

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    docx

    Kirjanduse mõisted (luule)

    Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekuj

    Kirjandus
    thumbnail
    8
    docx

    Eesti keele Konspekt

    7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva

    Eesti keel
    thumbnail
    90
    ppt

    Rahvaluule

    RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    doc

    Kirjanduslikud mõisted

    Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 sil

    Kirjandus
    thumbnail
    19
    doc

    Kokkuvõte põhikoolis õpitust

    Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. 3 Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese)

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    doc

    Ilukirjanduse põhiliigid

    tekkimisest, (mööbel ja muud laval loodusnähtustest jms kasutatavad esemed) ja · Friedrich Robert dekoratsioonid, millega Faehlmann ,,Koit ja tähistatakse tegevuskohta ja Hämarik", ,,Emajõe sünd" ­aega. Rahvaluule ehk folkloor ­ rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul ­ muinasjutt ­ rahvajutt, mis vanasõna ­ pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike,

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    9.klassi kirjanduse mõisted

    käitumist ning väljendada autori mõtteid. 24. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 26. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    docx

    Kirjanduse põhimõistete seletused

    sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun