kõigile kättesaadavad. See on kaasa toonud järjekordse innovatsiooni turunduskanalites. Need, kes tunnetavad, et nad saavad innovatsioonile kaasa aidata, tajuvad innovatsiooni positiivselt, innovatsiooni kuvandis on olulisel kohal areng ja arukus, innovatsioon on inimesekeskne mitte tehnokraatlik. Odavad nutitelefonid juhatavad sisse uued trendid turunduses. Pildil olev muster on (quick response), QR-kood. Nii mõnelegi võib selline kujund tuttavana tunduda, kuigi tegemist pole kindamustriga. Näiteks: Eestis on kasutatud QR-koodiga bännerit Tallinna Merepäevade tutvustamisel, Starteri energiajoogi, Põhjakeskuse ja Tele2 reklaamides. QR-kood on loodud ühendamaks reaalset turundust digitaalmaailmaga. Koodi lugemiseks tuleb välja võtta oma uus nutitelefon ja otsida funktsiooni, mille nimi peaks olema midagi Bar Code Reader`i taolist
populaarsust kogub ning uurida selle kasutamist turunduses. Uurimisülesanded, millele töös vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja QR-koodi omadused; analüüsida QR-koodide vajalikkust; anda ülevaade ruudukoodide kasutamisest turunduses Materjali leidsmiseks kasutas autor nii eesti keelseid kui ka inglise keelseid internetiallikaid. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tutvustab töö autor QR-kood olemust ja kuidas see üldse tekkinud on. Töö teine osa keskendub QR-koodide kasutamisele turunduses, tuues näiteid kuidas erinevad ettevõtted ruudukoodi kasutanud on. 2 1. QR-KOODI OLEMUS 1.1. QR-koodi ajalugu Vöötkood leiutati 1960ndatel Jaapanis, kus majanduse kiire areng tõi poeriiulitele uued tooted ning toidud, mida inimesed nüüd endale lubada said. Suurenenud klientide hulk
Innovatsioon turunduses Koostaja: Turundus Turundus ehk marketing on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse põhiobjektid Klientide värbamine Olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine Klassikalise turundusmeetmestiku vahendid on (4P) Hind Müügitoetus Toode Turustus Innovatsioon- 7P Lisandunud 4P veel: Personal Protsesside juhtimine Füüsiline keskkond Innovatsioon- 4C Vastandatakse tarbija hind kulutusele (cost to the consumer) Vastandatakse müügitoetus turundussuhtlusele (communication) Vastandatakse toode vajaduse lahendami...
Mida tuleb teha, et teada saada kuidas kasutajad veebisaidil kituvad ja mida nad seal teevad? Uurida veebiserveri logi, kasutades spetsiaalset analsi programmi, seelbi saab vaadata samme, kuidas ja mis lehti pidi klastajad saidil liiguvad ja mis ajahetkel lahkuvad. Ka neb ra nende pritolu. Page tagging meetod vimaldab samamoodi jlgida leheklje klastajate arvu ja kitumist. Mlemal meetodil on omad vead ja eelised ning tasub valida enda rile sobivam lahendus. Ideaalne oleks kombineerida mlemat lahendust ja leida tulemuste keskmine, sest page tagging meetod nt. vimaldab koguda teavet javascripti ja flashi kasutamisest, mis ei vaja eraldi serveripringuid, ning vimaldab cached leheklgede kasutamist salvestada, samas aga ei loe nad otsimootorite spiderite klastusi, sest need ei jooksuta javascripti ja javat. Serveri logi kasutamine on lihtsam seetttu, et serveritarkvara loob seda niikuinii ja seetttu pole vaja lehele eraldi muudatusi sisse vi...
Paide Kutsekeskkool Erialane arvuti LM11 Helina Kalamägi VÖÖTKOODID Referaat Juhendaja: Egel Haidak Paide 2007 SISUKORD 1. VÖÖTKOODI LUGEMINE............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 1.1 Lugemise tehnika............................................................. Error: Reference source not found 1.2 Erinevad lugejad...............................................................Error: Reference source not found 1.3 Pliiatslugejad....................................................................Error: Reference source not found 1.4 CCD-lugejad.....................................................................Error: Reference source not found 1.5 Laserlugejad..................................................................... Error: Reference source not found 1.6 Dekodeerimine...........................................................
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kaasaegne turundus 2012/2013 Referaat Koostaja: Juhendaja: Aet Kull Viljandi 2013 Mis on üldse turundus? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärgiks on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turundust võib käsitleda ettevõtte keskse äriprotsessina, kus turundus tähendab toote arendamise, hinnastamise, jaotuskanalite ja reklaamitegevuse planeerimise ehk turundusmeetmestiku...
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
