50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MCarno
Õppematerjali autor
Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas Spiraea x cinerea
Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud- ja-poosad/harilik-ebajasmiin. 24.09.2013. 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (joon. 81, joon.81) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm.
Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna
................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................29 16.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................29 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran..............................................................................................30 17.1 Kirjeldus.................................................................................................................................30 17.2 Kasvutingimused ja hooldus...................................................................................................31 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus.....................................................................
Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Ligustrum vulgare Harilik liguster Magnolia Magnoolia Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea japonica Jaapani enelas
.......................................................................... 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas.................................................................................................................... 11 Syringa josikaea ...............................................................................
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid