Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed: 42 Saksamaa
Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2005) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandu 1,8% 3,8% s s Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2, meretaguste Pindala piirkondadega 674 843 km²
Arenenud kõrgtehnoloogiline ja traditsiooniline tööstus Autod, elektroonikatooted, masinad, rõivad Tööjõulisi inimesi 43,5 miljonit inimest SKT 2498 miljardit USD SKP jaotumine 33 023 USD Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Osakaal Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8% Teenindus 72,3% MAJANDUS Loodusressursid Majandusressursid Kivi ja kaalisoola Arenenud tehnika Rauamaak Rikas riik Vasemaak
1999. aastal langes SKT 0,7% ja tööstustoodang langes -3,8% 2000. aastal algas nii SKT-s kui ka tööstustoodangus taas tõus. Kasvas kaubanduse, teeninduse ja transpordi osatähtsus. Kaubanduse osakaal suurenes SKT-s 7,0%-lt (1989) 15,3%ni (1996) Transpordi osakaal suurenes 6,9%-lt 13,2%-ni SKT-st Eesti SKT struktuur muutus sarnaseks arenenud riikide SKT-ga TEGEVUSAL 1989 1994 1996 1999 A Põllumajandu 22,01 7,2 5,2 3,3 s ja jahindus Metsamajand 1,3 1,2 1,6 us Kalandus 0,5 0,4 0,3 Mäetööstus 1,7 1,6 1,4 1,1 Töötlev 35,1 16,6 14,8 13,7 tööstus Energia 2,0 2,9 3,6 3,2 Ehitus 9,0 5,6 5,2 4,9 Hulgi- ja 7,02 13,5 15,3 14,5 jaemüük Hotellid 1,0 1,1 1,2 Transport 6,9 10,1 9,7 13,2 Kinnisvara 7,3 8,6 11,0
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus
uses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT 800 32500 sisemajandus dollarit $ e kogutoodang IAI 0, 0,944 inimarengu indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine 43,3 79 oodatav eluiga Kirjaoskuse 36% 98% tase Põllumajandu 80% 3% ses Elektrienergi 25 KWh in 8527 a tarbimine kohta KWh 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses
mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuri Haiguste ja Kemikaalide de kahjurite levik, kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse optimaalsel hulgal, langus viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, põllumajandu õhu- ja veevahetus uuemad masinad s-masinate häiritud, kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega,
aladest, mis selle tulemusel on liigselt sooldunud, põhjustades ülemaailmset umbes 1,5 miljoni hektari suurust aastase haritava maa kadu. Maa kasutamine võib tugevalt häirida ka vee reziime ning jaotumist sademetest niiskus- kaoks, äravooluks ja põhjaveeks. Näiteks suureneb reeglina pinnavee äravool ja jõgede veevool juhul kui looduslik taimestik (eriti metsad) hävinevad. Tocantise jõe puhul Brasiilias, suurenes jõe vooluhulk ~25% aastatel 1960-1995, langedes kokku laieneva põllumajandu- sega, samal ajal kui sademete hulk jäi üldiselt samaks. Veenõudlus, mis on seotud maakasutus tavadega ja eriti niisutusega, mõjutab otseselt magevee varusid läbi vee eemaldamise või kõrvale juhtimisega. Globaalne veekadu on tänapäeval umbes 10% kõigist taastuvast ressurssidest. Põllumajandus üksinda hõlmab sellest ~85%. Selle tulemusena on paljudes suurtes jõgedes, eriti poolkuivades piirkondades
aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009)[4] Osaka Sektor al Põllumajand 1,8% Tööjõu jaotumine us sektoritesse (2005)[4] Tööstus 24,9% Osakaa Teenindus 73,3% Sektor l Põllumajandu Eksport s 4,2% Tööstus 30,7% Itaalia suurimad ekspordiartiklid on Teenindus 65,1% ehituskaubad tekstiil ja riided tootmismasinad mootorsõidukid veoseadmed kemikaalid
11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9% ; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). SKP jaotumine sektoritesse (2009) : Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) : Sektor Osakaal Põllumajandu 2,8% s Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% Eesti suurimad ekspordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed 29% 2) Puit ja paber 13% 3) Metallid 10% 4) Toidukaubad 8% 5) Tekstiilid 5% 6) Keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid on Soome 18,57% , Rootsi 12,52% , Läti 12,52% , Venemaa 9,33% , Saksamaa 6,09% , Leedu 4,76% ning Ameerika Ühendriigid 4,26% . Eesti suurimad impordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed 35% 2) Tekstiilid 19%
Töötus oli 2009 miljonit. . aastal 9,1% nin aastal 7,4% g 2008. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandu 3,8% s Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% p ort Import
Vee s praktil. Lahustum atu . Toate m p e r atuuril reag e e rib väävel ,leelis ja leelis m uld m etallide g a , Cu, Hg ja Ag ga ; Kõrge m al temp l reag e e rib paljude m etallide ja mittem etallide g a , (elektropo sitiivse m at e g a kui S) sulfiidid . Väävlit tood etak s e nii lade m et e st, kus esin e b a) eh e d al kujul; b) sulfiids ete maakid en a jm. ca 50% väävelhap p e tootmis e k s ; ca 25% sulfitite saa mi s e k s ; 10 15% põllumajandu s e s (er. viinam arjad e , puuvilla) kahjurite hävitamis e k s ; 10% kum mitöö stu s e s (vulkanis e e ri mis e k s ) tuletikud, ravimid jpm. vesinikuga põhiüh e n d H 2 S dive siniksulfiid , värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas. hapnikuga olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3 ,tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel (peamiselt tekib SO2, vähesel määral ka SO3); SO2
annaabi.ee 
