Kuressaare Ametikool
Toitlustuse õppesuund
KP2-11
Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli
Mängel
Rühmatöö
Pulmad
Juhendaja:
Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2012
Pulmad
Valisime
selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava
inimese vahel.
See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige
tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle
kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks
pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi
keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii
väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade
pakkumiste hulgast.
Teine
asi, mis meid imestama paneb on pruutide isekus :) Just-just. Ei ole vist rohkem kasutatud väljendit, kui „See on teie päev, teie
otsustate, teie teete jne, jne“. Muidugi on see õige, kuid teatud piirini . Kui planeerida pulmi ainult, et meie, meie, meie, siis minu
arust oleks mõistlikum see registreerimine vaikselt ära korraldada
ja oma eluga edasi minna. Me ei saa rääkida teiste eest, aga minu
jaoks on meil pulmapäeva üheks tähtsaimaks osaks meie pered ja
sõbrad, ehk siis meie kallid külalised. Seega tahame me, et see
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval....................................................................................................
pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks
...................................................................................10
3.8 Pulmarongi tavad............................................................................................................10
4 Pulmade lõpetamine...............................................................................................................11
4.1 Järelpulmad.....................................................................................................................12
5 Pulmad tänapäeval.................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal
pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm
......................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus.........................................................................................
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest
Kõik kommentaarid