S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu l
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine...............................................................................................
Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn. Koolibri 13
käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
Kõik kommentaarid