Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plastide identifitseerimine ja kõvadus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi?
  • Milline väide on tõene?
  • Millest koosnevad orgaanilised polümeerid?
  • Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel?
  • Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks?
  • Mida tähendab amorfne plast?
  • Milline meetod on täpsem polümeeride tiheduse mõõtmisel?
  • Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral?
  • Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega?
  • Milline väide on tõene?
  • Millised polümeerid on optiliselt läbipaistvad?
  • Mida tähistatakse antud sümbolitega?
  • Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur?
  • Milline on enamiku plastide tihedus?

Lõik failist

Total score :
93,61/100 = 93,61%  Total score adjusted by 0.0  Maximum possible score: 100
1.
 
Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi?
 
Student Response
 1.
Looduslikud
 2.
Modifitseeritud looduslikud
 3.
Sünteetilised
Score:
2,7/2,7
 
2.
 
Milline väide on tõene?
 
Student Response
1.
Kõik polümeerid on plastid
 2.
Kõik plastid on polümeerid
3.
Polümeerid on plastide alaliik
Score:
2,7/2,7
 
3.
 
Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA ?
 
Student Response
1.
Tarbeplastid
 2.
Konstruktsioonplastid
3.
Eriplastid
Score:
2,7/2,7
 
4.
 
Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS?
 
Student Response
 1.
Tarbeplastid
2.
Konstruktsioonplastid
3.
Eriplastid
Score:
2,7/2,7
 
5.
 
Millest koosnevad orgaanilised polümeerid?
 
Student Response
 A.
karbiididest
 B.
süsivesinikest
C.
hapnikust
D.
süsinikust
Score:
0/2,7
 
6.
 
Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud:
 
Student Response
 A.
lineaarsed, redeljad, võrkjad
 B.
võrkjad ja lineaarsed
 C.
lineaarsed
 D.
võrkjad
Score:
2,7/2,7
 
7.
 
Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel?
 
Student Response
 A.
halvemaks
B.
algul paranevad, hiljem halvenevad
C.
paremaks
D.
ei muutu
Score:
2,7/2,7
 
8.
 
Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks ?
 
Student Response
A.
orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel
 B.
polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt
C.
polümeer, mis tardub pöördumatult
D.
polümeer, mis tardub surve all
Score:
2,7/2,7
 
9.
 
Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad?
 
Student Response
1.
jah
2.
hägused
 3.
ei
Score:
2,7/2,7
 
10.
 
Mida tähendab amorfne plast?
 
Student Response
1.
Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur
 2.
Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur
3.
Plast mis koosneb teradest
Score:
2,7/2,7
 
11.
 
Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik:
 
Student Response
 1.
ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib)
2.
korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib)
Score:
2,7/2,7
 
12.
 
Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg?
 
Student Response
A.
Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri.
B.
Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
 C.
Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
D.
Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
Score:
2,7/2,7
 
13.
 
Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures?
 
Student Response
A.
ei lõppe
 B.
Jah lõpeb
Score:
2,7/2,7
 
14.
 
Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust?
 
Student Response
1.
jah
 2.
ei
3.
jah, vee ja soolalahuse korral
Score:
2,7/2,7
 
15.
 
Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral?
 
Student Response
 1.
Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid
 2.
Kasutatava vedeliku tihedus
 3.
Vedeliku temperatuur
Score:
2,7/2,7
 
16.
 
Kuidas mõjutab vee temperatuur Archimedese kaalumise meetodil saadud tulemust?
 
Student Response
 1.
Kõrgema temperatuuri korral on tihedus kõrgem
2.
Kõrgema temperatuuri korral on tihedus madalam
3.
Ei mõjuta
Score:
2,7/2,7
 
17.
 
Milline meetod on täpsem polümeeride tiheduse mõõtmisel?
 
Student Response
 1.
Vees ja õhus kaalumise meetod (Archimedese seadus)
2.
Massi ja mahu määramise meetod.
Score:
2,7/2,7
 
18.
 
Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees?
 
Student Response
 1.
Seade on kaasaskantav
2.
Tulemused on täpsemad
 3.
Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral
Score:
2,7/2,7
 
19.
 
Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
 
Student Response
 A.
Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm
 B.
Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm
C.
Vickersi meetod ja teemantpüramiid
D.
Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm
Score:
2,7/2,7
 
20.
 
Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav?
 
Student Response
1.
jah
 2.
ei
Score:
2,7/2,7
 
21.
 
Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral?
 
Student Response
1.
A
2.
B
 3.
M
Score:
2,7/2,7
 
22.
 
Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega?
 
Student Response
1.
PE-LD
2.
PS
 3.
PP
4.
PMMA
Score:
0/2,7
 
23.
 
Kas inimese küüs kriimustab PP (polüpropoleeni) pinda?
 
Student Response
 1.
jah
2.
ei
Score:
2,7/2,7
 
24.
 
Milline väide on tõene?
 
Student Response
1.
Plastid on sama tugevad kui metalsed materjalid
2.
Plastid on mõnevõrra nõrgemad kui metalsed materjalid
 3.
Plastid on märgatavalt nõrgemad kui metalsed materjalid
Score:
2,7/2,7
 
25.
 
Mitu suurusjärku erinevad termoplastide tõmbekatsel saadud mehaanilised omadused metallidest?
 
Student Response
A.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel
 B.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on kaks suurusjärku madalam kui metallidel
C.
Termoplastide tõmbetugevus on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel.
D.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on neli suurusjärku madalam kui metallidel
 E.
Termoplastide tõmbetugevus on suurusjärgu võrra madalam kui metallidel.
Score:
2,7/2,7
 
26.
 
Millise füüsikalise omaduse järgi eristada PE-HD või PP teistest polümeeridest?
 
Student Response
1.
Läbipaistvus
2.
Tihedus (on veest raske)
 3.
Tihedus (on veest kergem)
Score:
2,7/2,7
 
27.
 
Millised polümeerid on optiliselt läbipaistvad?
 
Student Response
1.
PE-HD
2.
PTFE
 3.
PMMA
 4.
PS
Score:
2,8/2,8
 
28.
 
Millist plasti kasutatakse tavapäraselt läbipaistva pudelitaara valmistamisel?
 
Student Response
1.
PE-LD
2.
PS
 3.
PET
4.
PC
Score:
3/3
 
29.
 
Kas inimese küüs kriimustab PMMA (polümetüülmetakrülaat) pinda?
 
Student Response
1.
jah
 2.
ei
Score:
3/3
 
30.
 
Mida tähistatakse antud sümbolitega?
 
Student Response
1.
Plasti tüüpe
 2.
Plastide taaskasutuskoode
3.
Plastide vormitavust
4.
Plastide purustatavust
Score:
3/3
 
31.
 
Kas termoplaste on võimalik vormida tava gravitatsioonvalumeetoditega?
 
Student Response
 1.
ei
2.
jah
3.
jah, piisava kuumutamise korral
Score:
3/3
 
32.
 
Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutamist?
 
Student Response
 1.
Polümeerahelate vahelised füüsikalised sidemed
2.
Makromolekulid
3.
Ristsillatud võrkstruktuur
Score:
3/3
 
33.
 
Kas termoreaktiivplaste on võimalik taaskasutada ümbersulatamise teel?
 
Student Response
1.
jah, kui granuleerida
 2.
ei
3.
jah, lisandite lisamisel
Score:
3/3
 
34.
 
Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur?
 
Student Response
A.
kuni 100 ºC
B.
toatemperatuur
 C.
-40...120 ºC
D.
250... 300 ºC
Score:
3/3
 
35.
 
Plastide vormimise põhilised meetodid on:
 
Student Response
 A.
ekstrusioon
 B.
survevalu
C.
valtsimine
D.
survetöötlus
Score:
2,01/3
 
36.
 
Milline on enamiku plastide tihedus?
 
Student Response
A.
6000-7000 kg/m3
 B.
1000-1500 kg/m3
C.
8000-9000 kg/m3
D.
500-1000 kg/m3
Score:
3/3
 
Vasakule Paremale
Plastide identifitseerimine ja kõvadus #1 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #2 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #3 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #4 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #5 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #6 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #7 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #9 Plastide identifitseerimine ja kõvadus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stan Õppematerjali autor
2010 sügissemester, praktikum nr.8, punkte saadud 93,61%(100-st%)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.

Materjaliõpetus
thumbnail
10
pdf

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.

Tehnomaterjalid
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Answer:804.14 Units:N/mm2 Score:4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student ResponseFeedback A. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 B. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) D. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas E. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Score:6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi?

Tehnomaterjalid
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2 Student Response Answer: 225 Units: N/mm2 Score: 4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response Feedback A. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z B. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) D. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) E. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
pdf

Materjalitehnika EK7 - Plastide identifitseerimine

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 7 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a

Materjalitehnika
thumbnail
10
pdf

Materjalitehnika EK3 - Plastide identifitseerimine

Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst

Materjalitehnika
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. - ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

machoman profiilipilt
machoman: Jah, kõik oli õige, sain isegi natuke parema tulemuse, kui tegin mõne null saanud küsimuse ümber.
16:09 16-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun